Helle Persitski ja Kristine Tiirats, Maaelu Teadmuskeskus
Maaelu Teadmuskeskuses avaldatakse igal aastal kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses. E-raamat on asendatud lühikeste kokkuvõtetega taime- ja loomakasvatusest teemalehtedena, millele saab kõrvale võtta huvipakkuva tabeli arvutusnäitega. Uute kultuuridena on arvutused mugulsibula ja õuna kohta.
Kattetulu toob teraviljade madalamate saagikuste puhul esile kokkuostuhinnast kõrgemad tootmiskulud ja näitab 2023 aasta heitliku ilma mõju aianduskultuuride muutuvkuludele ning söödakultuuride tootmishinnale. Samuti selgub arvutustest seos sööda hindade ja loomakasvatuse kasumlikkuse vahel. Loomakasvatuses on lisaks eesti holsteini tõugu piimalehma arvestusele võrreldud madalama aastase piimatoodanguga eesti maatõugu piimalehma kattetulu.
Põllumajandusettevõtte edukuse eelduseks on oskus oma tootmist planeerida
Planeerimisel eristatakse kolme tasandit:
- Operatiivne tasand – igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine, lühiajaliste eesmärkide täideviimine;
- Taktikaline tasand – määrab plaanid järgnevaks paariks aastaks;
- Strateegiline tasand – määrab peamised tegevussuunad järgnevaks 5…10 aastaks. Need on pikaajalised eesmärgid, kuhu ettevõtja kavatseb oma tootmistegevusega jõuda.
Kattetulu arvestamise põhimõtteid on võimalik kasutada tootmise planeerimise taktikalisel tasandil aga ka tootmistulemuste analüüsimisel. Kattetulu metoodika tundmine on abiks sissetulekute planeerimisel ning aitab meeles pidada, milliste kulutustega peab kindlasti arvestama valitud taimekultuuri või loomaliigi kasvatamisel.
Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonnas avaldatakse igal aastal kattetulu näidisarvestused taime- ja loomakasvatuses, mis on kättesaadavad METKi kodulelehel. Iga taimekultuuri ja loomaliiki kohta on koostatud eraldi teemalehed, millele saab kõrvale võtta huvipakkuva tabeli (pdf) arvutusnäitega.
Tasuvuse arvestamine
Põllumajandusettevõtte struktuur on mitmekülgne. Paljudel juhtudel on tegemist nn segatootmisega, kus tegeletakse nii taime- kui loomakasvatusega ja lisaks saadakse sissetulekut ka kõrvaltegevustest. Sellise struktuuriga ettevõtte puhul on üsna keeruline välja tuua, kas tasuvam on kasvatada otra või kaera, pidada piimalehmi või nuumsigu jne. Ühelt poolt on vaja kindlaks teha ettevõtte sissetulekud, mis saadakse põllumajanduslikust tootmisest, kusjuures kogutoodangu osaks on ka toetused. Teisalt on igas ettevõttes vajalik teha mitmesuguseid erinevaid kulutusi, mis tuleb tasuvusarvestustes samuti arvesse võtta.
Kogutoodangu väärtus on otseselt seotud saagikus- ja produktiivsusnäitajatega. Vastavalt tootmise tasemele on vaja teha teatud kulutused, need on muutuvkulud. Lisaks muutuvkuludele on igas ettevõttes püsikulud, arvestada tuleb ka põhivara väärtuse languse ehk kulumiga, makstavate intresside ja tootmisest tulenevate maksudega. Kuidas siis kõige lihtsamalt selgeks teha, kas ettevõtte sissetulekud katavad kõik kulutused ja kas ettevõtte tegevus on tasuv?
Kattetulu metoodika
Kattetulu metoodika võimaldab lihtsal viisil hinnata majapidamise eri harude tulukust, analüüsida tootmise tasuvust erinevate stsenaariumide puhul ning prognoosida tulude-kulude eelarvet ja raha liikumist mitmesuguseid riskitegureid arvesse võttes.
- Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvutatakse kolmel tasemel: kattetulu 1, kus kogutoodangu väärtusest lahutatakse muutuvkulud; kattetulu 2 võtab arvesse ka masina- ja käsitsitööde kulud, ning kattetulu 3 võtab lisaks masina- ja käsitsitöödele arvesse ka saagikoristuse järgsed kulud, mis tehakse toodangu säilitamiseks ja turustamiseks.
- Kogutoodangu väärtus on aasta jooksul toodetud toodangu (teravili, kartul, köögiviljad, piim, liha jne) väärtus turuhindades. Toodang võib olla toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtusele lisatakse ka toodanguliigiga seotud otsetoetused.
- Muutuvkulud on konkreetse toodanguliigi tootmiseks vajalikud kulud planeeritud tootmistaseme juures. Muutuvkuludeks on taimekasvatuses seemned ja taimed, väetised, taimekaitsevahendid, loomakasvatuses söödad, ravimid, veterinaarteenused jne. Muutuvkulude tase muutub kooskõlas tootmise mahu kasvu või kahanemisega.
- Masinatööde tegemiseks on igas konkreetses ettevõttes erinevad võimalused, seetõttu on otstarbekas masinatööde kulu eraldi välja arvutada. Kui ettevõttes ei ole võimalik masinatööde maksumust iga põllukultuuri juures eraldi välja tuua, siis võetakse aluseks teenustööde maksumus (nt taimekaitsetööd, silo tegemine jne).
- Hoiu- ja turustuskulud ning säilituskaod võetakse arvesse aianduskultuuride ja kartuli puhul. Mis tähendab, et lisaks muutuvkuludele ning masina- ja käsitsitöödele arvestatakse saagikoristuse järgsete kuludega, mis võivad kohati olla kõrgemad kui kasvatamiseks tehtavad kulutused. Kattetulu arvestustes on need seotud kaubandusliku toodangu osaga.
- Püsikulud on tootmise teatud tasemeni enamvähem samal tasemel ja neid on raske konkreetse tootmisharuga siduda. Püsikuludeks on näiteks tööjõukulud, ehitiste, masinate ja seadmete hooldekulud, kütuse- ja energiakulud, kulum jne.
Kattetulu metoodika järgi arvutatakse kõigepealt kattetulu iga ettevõttes kasvatatava põllukultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta ning seejärel leitakse vastavalt külvipinnale ja loomade aasta keskmisele arvule kattetulu kogu ettevõttes. Ettevõtte kogu kattetulu peab katma püsikulud ja kuna püsikulud on enamasti kindel suurus, siis kujuneb kasum seda suuremaks, mida suurem on kattetulu.
Mida 2023. aasta kattetulu arvestus näitab?
Ebasoodsad kevadised ilmad (liigkuivus ja kõrged keskmised õhutemperatuurid) avaldasid mõju põllukultuuride saagikusele. 2023. aastal olid põllukultuuride (teraviljad, õlikultuurid ja kaunviljad) saagikused ligi 30% madalamad kui 2022. aastal, lisaks langesid 2023 aasta II kvartalis kõikide põllukultuuride kokkuostuhinnad. Kattetuluarvestused näitavad, et madalamate saagitasemete puhul on tootmiskulud (euro/t) sõltumata harimisviisist kõrgemad kui kokkuostuhinnad.
Kartulikasvatajate hinnangul oli traatusside kahjustuste tõttu kaubandusliku kartuli osakaal kogusaagist eelneva aastaga võrreldes väiksem, samuti oli madalam kartuli hulgimüügihind, mis vähendas kogutoodangu väärtust.
2023. aasta arvestused näitavad, et mitmete avamaaköögiviljade positiivne kattetulu tuleb toetuste arvelt st, et tootmiskulud ühe tonni kaubandusliku saagi tootmiseks on suuremad kui kokkuostuhinnad. Ainukesena on tootmiskulud kokkuostuhinnast madalamad söögipeedil. 2023. aastal vähendasid porgandi kaubandusliku saagi osakaalu saagikoristuseaegsed vihmad. Peakapsal oli aga keskmine kokkuostuhind madal. Mugulsibula saagikust vähendas pikk põud ja sellest tulenevalt ei toiminud ka taimekaitsevahendid piisavalt. Seetõttu jääbki nende kultuuride puhul kattetulu 2023. aastal toetusteta negatiivseks.
2023. aastal olid puuvilja- ja marjakultuuride saagikused üle Eesti üsna kehvad. Õunapuuõisi kahjustasid kevadised öökülmad, mis rikkusid praktiliselt kogu varasema õitsemise ajaga sortide saagi. Suvine põud suurendas kastmise vajadust ja kahjurite levikut, mistõttu suurenesid tootmiskulud.
Sööda varumine oli keeruline
2023. aasta oli rohusööda varumise osas keeruline. Liigkuivus pärssis taimede kasvu ja suve esimesel poolel ei olnud võimalik rohumaadelt korraliku saaki saada. Rohu- ja haljasöötade kohta kattetulu ei arvestata vaid leitakse tootmiskulu, mida kasutatakse loomakasvatuse kattetulu arvestustes. Tootmiskulude tõusust suurem probleem oli siiski rohusööda puudus. Loomakasvatajad püüdsid olukorda päästa teraviljade ja kaunviljade koristamisega haljasöödaks. Lisaks omatoodetud söötadele oli vajadus rohusööta veelgi kallima hinnaga juurde osta.
2023. aastal on piima kokkuostu hind võrreldes 2022. aastaga langenud 6%. Kogutoodangu väärtus (piim, vasikad, noorloomad, praaklehmad) ühe piimalehma kohta on 2023. aastal ligi 7% madalam võrreldes 2022. aastaga. Arvutusnäidete aluseks on silol põhinev söödaratsioon. Rohusilo maksumus on võrreldes 2022. aastaga ligi 21% kõrgem, samas söödateraviljade kokkuostuhinnad langesid ja olid aasta lõpuks ligi 30% madalamad. See mõjutas söödakulusid (rohusööt, jõusööt) kattetulu arvestustes sedavõrd, et aasta keskmiselt on ühe piimalehma kohta söödakulud 6% madalamad. Arvestusnäited on koostatud kahe erineva tõugu (eesti holstein ja eesti maatõug) aastalehma kohta.
Kuna ammlehma kattetulu arvestuse muutuvkuludest on põhiline rohusööt, siis sellest tulenevalt on 2023. aasta ammede kasvatamiseks olnud keeruline just rohusöötade tootmiskulude tõusu ja mõnedel juhtudel ka rohusööda puuduse tõttu. Nuumloomade arvestus on ammlehmast eraldi ja kogutoodangu väärtust mõjutab ammlehma juurest saadud ühe vasika maksumus ja tapaküpse looma realiseerimisest saadav aasta keskmine elusmassi hind. Kuigi kogutoodangu väärtus paari protsendi võrra tõusis, siis muutuvkulude (rohusöödad ja põhk) hinnad mõjutavad kattetulu tulemust negatiivselt.
Seakasvatuse kasumlikkus oleneb suurel määral söötade hinnast, sest söödakulud moodustavad ligikaudu 75% kõikidest kuludest. 2023. aasta teravilja- ja ostusöödahinnad on võrreldes 2022. aastaga langenud (ligi 30% madalamad) ja sellega seoses on nii aastaemise (koos võõrdepõrsastega) kui ka nuumiku kattetulu positiivne. Emiste kattetulu mõjutab lisaks söödakuludele ka põrsaste ja praakemiste realiseerimisest saadav kõrgem hind.
