Igat ühistut suunavad seitse põhimõtet, mistõttu on ühistud üldjoontes sarnased. Ent tänu Eesti eripäradele on siinsed ühistud siiski üsna ainulaadsed. Eripalgelised on ka kohalikud põllumajandusühistud, mille nüansse Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli nooremteadur Taavi Kiisk nüüd tutvustabki.
Väike Eesti
Ühistu omadusi mõjutavad selle asukoht, tegevusvaldkond ja liikmeskond. Seetõttu jätab Eesti põllumajandusühistutele pitseri riigi väike pindala ja rahvastik. Samuti evib kaalu Eesti ajalugu, mis mõjutab kohalike elanike hoiakuid.
Eesti keelgi muudab ühistute uurimise raskeks, olgu siin näiteks tulundusühistuseadus ja selle ingliskeelne tõlge. Näiteks eestikeelsele nõukogule vastab seaduse ingliskeelses tõlkes termin supervisory board, kuigi ülesannete poolest vastab nõukogule hoopis termin board of directors. Terminoloogiline segadus raskendab teiste riikide teadlastel Eesti ühistute uurimist ja muudab kohalikel huvilistel välismaistest kogemusest õppimise keerulisemaks.
Füüsilised tegurid nagu põllumajandusmaa pindala ja ühendusteed välismaailmaga piiravad siinseid põllumajandusühistuid. Suurriikidel on selles mõttes absoluutne eelis, aga Eesti ei pea sellest heituma. Õige põllumajandustootmise korralduse korral saab riik teistega edukalt konkureerida, mistõttu ei pääse välisriikide kogemuste õppimisest.
Põllumajandusühistud poodiumile
Autori hea kolleeg Constantine Iliopoulos tavatseb oma seminare alustada tõdemusega, et ei leidu ühtegi arenenud põllumajandusega riiki, kus ühistud ei täida kandvat rolli. Lugeja saab siinkohal endamisi hinnata, missugune on seis Eestis. Siin on põgus Eesti põllumajandusühistute tutvustus, mille kohta võib huvi korral pikemalt lugeda Eesti Maaülikooli varasemast uuringust.
Tavaline Eesti põllumajandusühistu on võrdlemisi hiljuti asutatud, kohaliku ja väikese liikmeskonnaga ning täidab mitut ülesannet. Enamik kohalikke põllumajandusühistuid turustab oma liikmete põllumajandustoodangut ja hangib neile sisendeid või pakub muid tugiteenuseid nagu vilja kuivatamine. Joonis 1 kinnitab, et enim põllumajandusühistuid tegutseb teravilja, õlikultuuride ja valgurikaste taimede sektoris.
Eesti põllumajandusühistud asuvad praktiliselt igas riigi piirkonnas. Seda peegeldab samuti 23 ühistust koosnev valim, mida Eesti Maaülikool oma uuringu tarbeks vaatles. Valimi ühistute asukohti näitab joonis 2.
Kohalikud põllumajandusühistud kasutavad sarnaseid valitsemismudeleid ja teevad seda eelkõige juhindudes tulundusühistuseadusest. Ühistuid valitsevad nende liikmed, kes delegeerivad ühistu juhtimise selle juhtkonnale. Lihtsuse püüetes võib samas ununeda, et hea valitsemine on hea juhtimise alus ja mitte vastupidi.
Arenguni viib kompetents
Ühistute kohta kehtib üldine tees, et suurus on professionaalsuse alus. Professionaalsus viib omakorda eduni, mistõttu pärsib Eesti põllumajandusühistute väike liikmete arv nende arengut ja konkurentsivõimet. Küsimus pole ainult käibes, ilma piisava hulga liikmeteta ei arene ühistu kui organisatsioon.
Eesti põllumajandusühistute liikmepuudusel või nende lahkumisel võib olla erinevaid põhjuseid nagu:
- ühistu nõrk majanduslik õigustus;
- ühistu liikmete liigne huvide lahknevus;
- Investeeringute ebaproportsionaalsus võrreldes liikmete ühistu kasutamise mahuga;
- nõukogu või üldkoosoleku liikmete huvide konfliktiga seotud pinged.
Sageli pole põllumajandustootjatest ühistu liikmetel oskusteadmisi, et isegi parema tahtmise juures võimalikke hädasid vältida. Siinkohal ilmnevadki palgatöötajate eelised – neil on vajalik teave olemas. Siis saavad liikmed tähelepanu pöörata ühistu kui organisatsiooni arendamiseks, et see teeniks paremini nende huve.
Institutsioonilised küsimused
Institutsioon on väljakujunenud ja üldlevinud sotsiaalne reegel, mis struktureerib sotsiaalset suhtlust (Hodgson, 2006). Institutsiooniline keskkond aga koosneb riikides, ühiskondades, tegevusalades ja organisatsioonides valitsevatest regulatsioonidest, tavadest ja enesest mõistetavana võetavatest normidest, mis mõjutavad ja vormivad organisatsioonilist käitumist ja tulemusi (Swaminathan & Wade, 2016). Joonisel 3 olevasse institutsioonide hierarhiasse kuulub väga erinevaid küsimusi, mida kiputakse nende selgest mõjust hoolimata kerge käega eirama.
Eesti põllumajandusühistute institutsioonilised mured on mitmesed:
- Eesti tulundusühistuseadus pole piisavalt paindlik, et ühistud saaks kasutada nende vajadustele vastavaid valitsemismudeleid.
- Ühistu juhtkond ei pruugi tajuda vajadust muuta selle valitsemismudelit ja seega ei suuda vajalikke seadusmuudatusi lobida.
- Muutused ei paista vajalikud, kuna ühistus ollakse praeguse tulemuslikkusega rahul.
- Ühistu juhtkondadel puudub ligipääs kättesaadavale ja kvaliteetsele infole ühistute organisatsioonilise disaini kohta.
Välismaisele uurijale torkab silma üks tulundusühistuseaduse nüanss. Selles viidatakse hulgaliselt teiste ettevõtlusvormidega seotud klauslitele. Mujal on selline praktika üpris haruldane, et rõhutada ühistute erinevusi teistest ettevõtlusvormidest ja aitamaks ühistutel nende olemusest tulenevaid küsimusi lahendada.
Head näited
Samas leidub Eestiski suuri ühistuid, kelle kogemustest on välismaistel ühistutel nii mõndagi õppida. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, E-Piima ja KEVILI liikmeskond on juba kolmekohaline, mistõttu on kolm Eesti suurimat ühistut võtnud oma tegevusvaldkonnas kindla koha. Suur liikmeskond ja tegevusmaht tekitavad uusi muresid, aga avavad ka uksi, mis jääks muidu suletuks.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu majanduslik õigustus on väga selge ja seda ei suuda täita ükski teine kodumaine äriettevõte. Ühistu tegevus on suurusest hoolimata läbipaistev ning selle valitsemine ja juhtimine toimivad vastutustundlikult. Samuti osaleb Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu teadus- ja arendustöös, mida on väiksematel ühistutel raske teha – ikka eesmärgiga teenida paremini liikmete huve.
SCE E-Piima rajatava Eesti suurima piimatööstuse ehitus juba käib, mis on osa ühistu püüetest jätkusuutlikkuse poole. Tegu on Balti riikide esimese Euroopa ühistu ja Eesti ainsa piima- ja piimatoodete valdkonna tootjaorganisatsiooniga. E-piim näitab, kuidas raskustest hoolimata on innovatsioon ja kasv põllumajandusühistu edu alused.
Põllumeeste ühistu KEVILI on saavutanud edu väga tugeva konkurentiga teraviljaturul. Head suhted liikmetega on miski, milleta ühistud ei kasva ega pea kaua vastu. KEVILI hoiab sidet kohaliku kogukonna ja laiema avalikkusega, mis koos oma äri eduka juhtimise ja uuenduslike ettevõtmistega tagab edu.
Kolme ühistut ühendab selge majanduslik õigustus, head suhted liikmetega ning neile ja avalikkusele lisaväärtuse pakkumine. Eesti põllumajandusühistute eripära seisnebki selles, et võrreldes teiste riikide ühistutega peavad need kolm faktorit olema hoopis selgemad kui mujal. Ehkki see ei tähenda, et Eesti põllumajandusühistud ei peaks veelgi edasi kasvama ja teiste riikide ühistute kogemustest õppima.
Kasutatud kirjandus
Groenewegen,J., Spithoven, A., & Van den Berg, A. (2010). Institutional Economics: An Introduction. Palgrave Macmillan.
Hodgson, G. (2006). What Are Institutions? Journal of Economic Issues, 40(1), 1–25. http://www.jstor.org/stable/4228221
Swaminathan, A., & Wade, J. B. (2016) Institutional Environment. In M. Augier & D. Teece (Eds.), The Palgrave Encyclopedia of Strategic Management. Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/978-1-349-94848-2_608-1
Värnik, R., Iliopoulos, C., Sinnott, L., Kiisk, T. (2020). Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas: lõpparuanne. Eesti Maaülikooli majandus ja sotsiaalinstituut. http://hdl.handle.net/10492/5603
