Mitmekülgne kõrvenõges

Liina Ulm
21.07.2022

Kõrvenõges (Urtica dioica) on tuntud umbrohi ja armastatud ravimtaim. Kui vägev taim on kõrvenõges tegelikult ja kas tüütust umbrohust annaks põllumehel ka kasu lõigata?

Kõrvenõges on levinud mitmeaastane taim, mis enamasti laiutab kogumikena prahipaikadel, metsaservades, unustatud sõnnikuaunas ja mujal, kus pinnases rohkesti nitraate leida võib. Nõgesest kui umbrohust vabanemise teevad keeruliseks tema kõrvekarvadega kaetud maapealne osa ja roomav risoom, mille igast tükist võib tärgata uus taim. Taime teevad väärtuslikuks bioaktiivsed ained, kõrge proteiini ja mineraalainete sisaldus ning niinekiud nõgese vartes.

Igal kevadel tärkavad koos esimeste juurumbrohtude tärkamisega ka meeldetuletused sellest, kui kasulikud on inimese toidulaual nõges, naat ja võlill. Nõgesesuppi süües tekkis mõte uurida, kas kõrvenõgesest ka põllumehele kasu võiks tõusta. Võtsin appi igamehe teadusartiklite andmebaasi Google Scholar ja lugesin, mida teadlased nõgese kohta uurinud ja leidnud on.

Kõrvenõges inimeste toidulaual

Inimestele soovitatakse nõgest kui madala kalorsuse ja kõrge proteiinisisaldusega asendamatute toitainete allikat, mis eriti sobilik näiteks taimetoitlastele või suhkruhaigetele. Mineraalainetest sisaldab nõges palju kaltsiumit ja rauda, aga ka teisi olulisi mikroelemente ja vitamiine. Näiteks 100 g hautatud nõgeseid võib katta päevase A-vitamiini vajaduse. Samas on nõgesetaimes oblikhapet, mis väärtusliku raua imendumist takistab ja kaltsiumi organismist välja viib. Nii on esmaseks rauaallikaks Tervise Arengu Instituudi lehel toitumine.ee soovitatud ikkagi loomseid toiduaineid nagu maks ja veiseliha.

Eesti rahvusköök pakub kõrvenõgest mitmele maitsele. Värskelt korjatud nõgeseid saab peale kuuma veega üle valamist kasutada, nagu teisi lehtköögivilju, salatites ja suppides. Muistetel aegadel, kui toidulaud oli kesine, rikastas nõges vaese mehe tanguleent.

Tänapäeval saab ettevõtlikelt taimetarkadelt osta nõgesest valmistatud pulbreid, tinktuure, õlisid, toorbatoone, teed ja teisi huvitavaid tooteid.

Eestis kasutatakse nõgesetoodete valmistamiseks arvatavasti peamiselt loodusest korjatud nõgesetaimi. PRIA kaardirakenduse andmetel kasvatatakse nõgest põllukultuurina Eestis vaid ühel väikesel põllulapil Viljandimaal. Samas tootjaid, kes nõgesetooteid pakuvad, on mitmeid.

Nõgese juurtest, lehtedest või ürdist valmistatud droogi võib Euroopa Ravimiameti hinnangul kasutada kergemate liigesevalude leevendamiseks, uriinierituse suurendamiseks ja nahahädade korral. Rahvameditsiinis on nõgesel kasutusvõimalusi rohkem. Kõrvalnähtudena võivad tekkida kõhuvaevused ja allergiline reaktsioon.

Kõrvenõges söödataimena

Rahvapäraselt on nõgest kasutatud kanade, sigade, veiste ja teiste mäletsejaliste turgutaja ja parasiiditõrje vahendina. Enamasti kasutatakse kõrvenõgese maapealseid osi, mida on keedetud või kuivatatud, et need enam ei kõrvetaks. Veised pistavad parema puudumisel ka karjamaal kasvavad nõgesetaimed pintslisse. Teadusuuringuid nõgese toiteväärtuse ja mõju kohta söödataimena on tehtud vähe ja nähtavasti nõgest sellel viisil väga aktiivselt ja suures mahus ei kasutata.

Nõgese heinise toiteväärtus

	Karjamaa-raiheina silo	Nõgese heinis
Kuivaine, g/kg	235	415
ME, MJ/kg KA	11.3	9.8
Toorproteiin, g/kg KA	177	171
NDF, g/kg KA	536	552
ADF, g/kg KA	338	434
Tuhk, g/kg KA	113	118

Üks väheseid katseid, kus nõgese heinist analüüsiti, vaatles selle mõju lüpsilehmade vatsakeskkonnale. Nõgese heinis valmistati põlluservadest niidetud varases õitsemisstaadiumis 120 cm kõrgustest nõgestest. Energiasisalduselt jäi see karjamaa-raiheina silole pisut alla, kuid proteiinisisalduselt oli täiesti võrreldav (vt Tabel 1).

Lehmadel, kelle ratsioonis osa raiheina silost asendati nõgese heinisega, vähenes vatsaatsidoosi oht, kuigi loomad mäletsesid vähem. Kuivaine söömus nõgese heinist saanud katsegrupis vähenes pisut, kuid piimajõudlus ning piima rasva- ja valgusisaldus jäid nõgeselisandist mõjutamata. Katse läbi viinud teadlased oletavad, et nõgese heinis võiks olla oma vatsa happesust vähendava toime tõttu sobiv söödakomponent lehmadele, kelle ratsioonis on palju jõusööta.

Teises, vaid 12 katseloomaga läbi viidud katses Nepaalis leiti, et loomad, kes said tavapärasele ratsioonile lisaks ka nõgesepulbrit, andsid rohkem piima.

Kas kõrvenõges paneb kanad munema?

Lühike vastus – tõenäoliselt!

Väga huvitav katse jaapani vuttidega näitas, et 1-1,5% nõgesepulbri lisamine vuttide ratsioonile aitab taastada vanemate lindude munemisvõimet. Vutid, kelle munemisjõudlust ja munade kvaliteeti hakkas negatiivselt mõjutama lindude vananemine, said nõgeses sisalduvatest bioaktiivsetest ainetest turgutust. Nad munesid rohkem, munade koor oli paksem, paranes munade hautavus ja viljakus. Vähemalt üks varasem katse on näidanud nõgese munade kvaliteeti ja munakoore paksust parandavat efekti ka kanamunadele.

Nõgest saab edukalt ja kahjulikke kõrvalmõjusid kartmata kasutada sünteetiliste söödalisandite asemel munakollastele kollasema värvuse andmiseks. Nõgesepulbrit söönud kanade munades on palju E-vitamiini. Parema tulemuse saavutamiseks on oluline söödalisandina kasutatava nõgese kvaliteet.

Kõrvenõgese mõju lihajõudlusele ja liha kvaliteedile

Nõgesele omistatakse kasvu tugevdavaid omadusi, kuid katsed kõrvenõgesest valmistatud pulbri või ekstrakti lisamisega ratsiooni on andnud vastukäivaid tulemusi. Valdavalt jääb mulje, et kõrvenõgese lisamine ratsiooni annab häid tulemusi ratsiooni rikastajana.

Nõgeselehed moodustavad umbes 3/4 saagist ning nendest valmistatud jahu sisaldab olulisel määral asendamatuid aminohappeid. Nõgeselehtedest valmistatud pulber võib teatud tingimustel sisaldada oluliselt rohkem toorproteiini kui näiteks nisu- või odrajahu.

Lihajõudluse katses jaapani vuttidega oli nõgesepulbrit saanud lindude kehamass katseperioodi lõpuks oluliselt väiksem, kui kontrollgrupil. Katsegruppide lindudele söödeti nõgesepulbrit vastavalt 3% või 6% söödast. Munajõudlust nõgesepulbriga söötmine selles katses ei mõjutanud, vähenes munade kolesterooli sisaldus.

Kanabroilerite söötmine nõgesejahuga 9% söödasegust andis positiivseid tulemusi – nendel lindude päevane kaaluiive oli teiste katsegruppide omast parem. Katset läbi viinud teadlased leiavad, et nõgesejahu võiks olla broilerite söötmisel alternatiiv sojajahule. Teises katses leiti, et nõgeseekstrakt aitab broileritibusid kaitsta alfatoksiinide kahjuliku mõju eest.

Katses leiti, et nõgeseekstrakt aitab broileritibusid kaitsta alfatoksiinide kahjuliku mõju eest.

Poola teadlased vaatlesid, kuidas mõjub nõgese lisamine põhisöödale küülikute tapakaalu ja tapasaagist. Küülikud, kelle täissööt sisaldas 1 % kuivatatud nõgeselehti, tapakaal ja –saagis olid suuremad, kui kontrollgrupil. Lisaks oli nende lihastes enam esimese tüübi lihaskiude, mis muudab liha värvuselt punasemaks. Negatiivseid efekte liha omadustele ei täheldatud.

Rumeenias uuriti võimalust põrsaste ratsioonis osa mineraalsooladest asendada taimedest saadavate mikroelementidega. Kui lisaks nõgesele lisati ratsiooni ka fütaasi, mis aitab kaasa taimsete toitainete imendumisele, siis kasvasid põrsad eakohaselt ning vähenes väljaheidetega keskkonda eritatud mineraalainete kontsentratsioon.

Nõgesekstrakti lisamine tavapärasele kalasöödale parandas katsetes oluliselt vikerforellide kasvukiirust, söödaefektiivsust, immuunsust, ja vastupanuvõimet Aeromonas hydrofila ja Yersinia ruckeri nakkustele. Samasugust mõju on väidetavalt täheldatud ka haruldaseks muutunud beluuga ja Labeo victorianus’ e kasvandustes ning kuldkalade kasvatamisel.

Kõrvenõges aias

Orgaaniline väetis

Hispaanias Valentsias läbi viidud katses, kus uuriti nõgesest ja osjast valmistatud leheväetiste mõju kartulisaagile, olulist mõju ei leitud. Uuritud nõgesevedeliku tegelik toitainete sisaldus oli madal (kogulämmastikku 0,005%) ja ainus märgatav mõju avaldus kahekordse väetise koguse kasutamisel ning seegi vaid taime välimusele, mitte saagile. Samuti ei täheldatud kartulitaimede nõgeseveega pritsimisel kahjureid peletavat mõju.

Katsed, kus uuriti erinevate taimseid haljasväetisi mahetootmises, näitas ka nõges ennast paljulubava niite-haljasväetisena, mis paistab silma eelkõige kõrge boori sisalduse poolest. Oluline on, et väetiseks kasutatav kultuur koristatakse varases kasvufaasis, kui toitainete kontsentratsioon taimedes on kõige kõrgem ning C : N suhe võimalikult madal. Hiljem koristatud haljasmassist ei ole lämmastik taimede jaoks kiiresti kättesaadav ning läheb kaotsi.

Kahjuritõrjevahendina

Ühes ungarlaste 1996. aasta teadusartiklis kirjeldatakse erinevate nõgeseekstraktide mõju erinevatele lehetäidele. Näiteks ploomipuu lehetäi (Hyalopterus pruni) vastu ei olnud nõgese vesiekstraktist üldse abi. Täheldati küll tõrjuvat mõju sõstra kublatäile (Cryptomyzus ribis L.) ja enela-lehetäile (A. spiraephaga), kuid see efekt ei olnud teaduslikus mõttes oluline – lehetäide arvukuse teatav vähenemine esines samal ajal ka kontrollgrupis.

Nõgesetaimed põllukultuuride läheduses aitavad kaasa lehetäide looduslike vaenlaste koondumisele. Kevadel varakult tärkav nõges on toidulauaks lehetäidele, keda tulevad jahtima lepatriinud, sirelased ja kiletiivalised röövparasiidid. Selleks ajaks, kui põllukultuurid muutuvad lehetäidele ahvatlevaks, on tänu nõgesele juba kohal ka nende looduslikud vaenlased.

Nõges on toiduainetööstuses ja farmaatsias oluline klorofülli (lisaaine E140) tooraine

Kõrvenõges materjalitööstuse toorainena

Põhjamaade siid

Kõrvenõgesest on köite ja kangaste valmistamiseks kiudu saadud juba iidsetel aegadel. Siiski ei ole nõges olnud kunagi nii populaarne, kui tunduvalt suurema kiusaagiga kanep, lina ja puuvill. Nõgesekiul on siiski omad eelised – kerguse ja läike tõttu on nõgesekiudu nimetatud ka põhjamaade siidiks. Kõrvenõgesekiust valmistatud kangad on väga hea hingavusega, kerged ja tugevad.

Nõgesekiudu saadakse samuti taime vartest nagu kanepi- ja linakiudugi. Kõrvenõgese kiusisaldus jääb kanepile ja linale alla. Aretustöö tulemusena on kasutusel kloonid, mis sisaldavad kiudu umbes 20%. Nõgese eelis kiutaimena on see, et üks põld annab saaki mitu aastat järjest ilma uuesti külvamata. Kõige tootlikumad on nõgesepõllud alates 3.-4. aastast ning hea kiusaagi peaks saama vähemalt nelja aasta jooksul. Nõgese kiudu ja sellest valmistatud materjale iseloomustab suur tõmbetugevus, hea hingavus, kergus ning kaunis läige.

Nõgese kasutusvõimalusi tekstiili tootmiseks on uuritud näiteks Saksamaal ja Lätis. Saksamaal läbi viidud innovatsiooniprojekti tulemusena toodetakse seal täna nõgesekiudu, millest saab valmistada kangast. Katsetati ka nõgesest fliisi taolise materjali tootmist ning tootmisjääkidest tulekindla plaadi tootmist. Projektis osalesid teadlased, põllumehed ning tooraine töötlejad.

Kõrvenõges tulevikutööstustes

Nõges kui taastuv loodusvara on ahvatlev täiteaine biokomposiitide tööstusele. Poolas on uuritud nõgese omadusi looduslikul kummil baseeruvas materjalis. Nõgese juuri ja varsi sisaldavad materjalinäidised olid kõige suurema mehaanilise tugevusega, samas kui lehti ja varsi sisaldavad näidised olid hästi vastupidavad ultraviolettkiirgusele ja termo-oksüdatiivsele vanutamisele.

Nõges on suurepäraseks nanotselluloosi allikaks. Nanotselluloosil on omakorda suur potentsiaal materjali, toiduaine, biopõhise elektroonika ja muude tulevikutööstuste jaoks.

Kõrvenõgese kasvatamine

Nõges on nitraadilembene taim, mis kasvab hästi väetatud mullal. Nõgese seemned idanevad kaua ning peavad idanemiseks eelnevalt mõnda aega olema talvekülmas. Taimede ette kasvatamine ja istutamine annab küll hea tulemuse, kuid on kallis ja töömahukas. Lisaks seemnetele on kõrvenõgest võimalik paljundada ka risoomi abil, Saksamaal läbi viidud rakendusuuringus läks sügisel maha pandud risoomitükkidest kasvama ca 86%.

Tööstuslikuks kasvatamiseks on mõttekas hankida nö kultuurnõgeste paljundusmaterjal. Praegu juba kasutuses olevad nõgesekloonid annavad suurema saagi, kui metsikut päritolu nõgesed. Samuti on nõgese kodustamise ja aretamisega esimesed sammud tehtud ning kultuurnõgeste kiusisaldus oluliselt kõrgem metsikute suguvendade omast.

Kui kasvatada kõrvenõgest kiu saamiseks, siis tasub taimed istutada tihedalt (60 x 60 cm), kiu tugevus sõltub nõgesetaime vanusest – vanematel põldudel kasvavad tugevama kiuga taimed. Kui nõgest kasvatada taimse biomassi saamiseks, siis on taimed mõistlik istutada suurema vahega (60 x 100 cm).

Väetamise ja koristusaja mõju nõgese keemilisele koostisele

Nõges kasvab kõige paremini toitainete rikkal mullal. Mida suurem on mulla lämmastiku sisaldus (katses kuni 150 kg/ha), seda enam sisaldab nõges klorofülli ja karotenoide. Nõgese antioksüdantide sisaldus sõltub eelkõige koristusajast – kevadistes taimedes on antioksüdante rohkem, kui suvistes. Kõige kvaliteetsemateks loetakse nõgesetaimi enne õitsemist.  C-vitamiini, fosforit, kaaliumit, rauda ja tsinki leidub kõige enam noortes taimedes. Kaltsiumi, magneesiumi ja boori sisaldus kasvab seevastu taimede vanusega. Mangaani ja vase sisaldus on kõige kõrgem kesksuvel.

Nõgesekasvatuse tasuvusest

Nõgesekasvatuse võimalikku majanduslikku tasuvust ja keskkonnamõju tavapõllumajanduses uuris oma 2019. aasta magistritöös Helsingi ülikoolis Samica Sadik. Tema arvutuste kohaselt on ühe kilogrammi kuivatatud nõgese tootmiskulu 0,29 eurot ning tasuvuspunkt pärast toetuste arvesse võtmist 0,16 euro juures kilost. Keskkonnaalaselt võiks nõges pakkuda võimalusi tegeleda süsinikupõllundusega, kuna seob igal aastal 1,3 t süsinikku hektari kohta.

Nõgese kohta arvatakse, et tegemist võiks olla kõrge tootmispotentsiaaliga taimega. Nõgese taimest saab kasutada ära kogu maapealse osa – kasutusvõimalusi on alates kosmeetika ja toiduainetööstusest loomasööda ning haljasväetisteni. Nõgest peetakse vähenõudlikuks taimeks, mille kasvatamine on keskkonnasõbralik ega nõua suuri investeeringuid. Ometi ei ole nõgesekasvatus populaarne ega levinud. Kindlasti on üheks põhjuseks see, et enamuses riikides ei ole keegi valmis nõgeseid tööstuslikus koguses töötlema. Praegu on nõges valdavas osas maailmas justkui sõbralik naaber, kellelt saab abi siis, kui endal on midagi kodus ootamatult otsa saanud.

Lisalugemist:

• „Kõrvenõgese kasutusvõimalused maheviljeluses“, Angeliina Deniz, bakalaureusetöö aianduse õppekaval
• Looduslikud vahendid mahepõllumajanduslikus taimekaitses, pdf
• Toitumisteadlane selgitab: kellele on supertoidud tegelikult kasulikud?
• Entwicklung einer industriellen Bereitstellungskette von Brennnesseljungpflanzen bis zur Nesselfaser (InBeNeFa)– Saksamaal läbi viidud innovatsiooniprojekt nõgese tootmisahela arendamiseks taimede kultiveerimisest kuni kiu lõimeks töötlemiseni

Kasutatud allikad:

• Uyar, Z. Yener & A. Dogan. (2016) Protective effects of Urtica diocia seed extract in aflatoxicosis: histopathological and biochemical findings. British Poultry Science
• Adhikari BM, Bajracharya A, Shrestha AK. (2015) Comparison of nutritional properties of Stinging nettle (Urtica dioica) flour with wheat and barley flours. Food Sci Nutr.
• Alhmedi, Ammar & Haubruge, Eric & Francis, Frédéric. (2009). Effect of stinging nettle habitats on aphidophagous predators and parasitoids in wheat and green pea fields with special attention to the invader Harmonia axyridis Pallas (Coleoptera: Coccinellidae). Entomological Science.
• Baltiņa, I., Lapsa, L., Jankauskiene, Z., Gruzdeviene, E. Nettle Fibers as a Potential Natural Raw Material for Textile in Latvia. Material Science. Textile and Clothing Technology. Vol.7, 2012, pp.23-27.
• Bekele, Aberra Melesse, Mohamed Beyan, Kefyalew Berihun, B. (2015). The Effect of Feeding Stinging Nettle (Urtica Simensis S.) Leaf Meal on Feed Intake, Growth Performance and Carcass Characteristics of Hubbard Broiler Chickens. Global Journal Of Science Frontier Research.
• Bozsik, A. Studies on aphicidal efficiency of different stinging nettle extracts. Anz. Schadlingskde., Pflanzenschutz, Umweltschutz 69, 21–22 (1996).
• D.J. Humphries, C.K. Reynolds, The effect of adding stinging nettle (Urtica dioica) haylage to a total mixed ration on performance and rumen function of lactating dairy cows, Animal Feed Science and Technology, Volume 189, 2014, Pages 72-81
• De Vico Gionata, Guida Vincenzo, Carella Francesca, Urtica dioica (Stinging Nettle): A Neglected Plant With Emerging Growth Promoter/Immunostimulant Properties for Farmed Fish, Frontiers in Physiology 9, 2018
• Di Virgilio, N., et al., The potential of stinging nettle (Urtica dioica L.) as a crop with multiple uses. Ind. Crops Prod. (2014)
• EFSA Panel on Food Additives and Nutrient Sources added to Food (ANS). (2015). Scientific Opinion on the re‐evaluation of chlorophylls (E 140 (i)) as food additives. EFSA Journal, 13(5), 4089.
• Elham Awad, Dawn Austin, Alastair R. Lyndon, Effect of black cumin seed oil (Nigella sativa) and nettle extract (Quercetin) on enhancement of immunity in rainbow trout, Oncorhynchus mykiss (Walbaum), Aquaculture, Volumes 388–391, 2013, Pages 193-197
• Eugenia Mircea, Arabela Untea, Rodica Diana Criste, Nicoleta Lefter, Decreased Dietary Cu, Fe, Mn And Zn Levels In The Diets For Weaned Piglets Which Include Wild Flora Plants, (pdf)
• Garmendia A, Raigón MD, Marques O, Ferriol M, Royo J, Merle H., Effects of nettle slurry (Urtica dioica L.) used as foliar fertilizer on potato (Solanum tuberosum L.) yield and plant growth.
• Jankauskiene, Zofija & Gruzdeviene, Elvyra. (2015). Changes in the productivity of wild and cultivated stinging nettle (Urtica dioica L.) as influenced by the planting density and crop age. Zemdirbyste-Agriculture. 102. 31-40.
• Khanal, D., Tiwari, I., Bastola, R., & Upreti, C. (2017). Beneficial Effects of Stinging Nettle Supplementation on Milk Production. Nepalese Veterinary Journal, 34, 60–68.
• Khanal, Doj & Dhungana, Keshab Prasad & Thakur, Ram & Yadav, Mohan & Mukhiya, Yukti & Shrestha, Subash. (2007). Nettle (urtica dioica) feeding for augmenting growth performance and carcass quality of pigs.
• Laban K. Rutto, Yixiang Xu, Elizabeth Ramirez, Michael Brandt, Mineral Properties and Dietary Value of Raw and Processed Stinging Nettle (Urtica dioica L.), International Journal of Food Science Volume 2013
• Lans, C., Turner, N. Organic parasite control for poultry and rabbits in British Columbia, Canada. J Ethnobiology Ethnomedicine 7, 21 (2011).
• Loetscher, M. Kreuzer, R.E. Messikommer, Utility of nettle (Urtica dioica) in layer diets as a natural yellow colorant for egg yolk, Animal Feed Science and Technology, Volume 186, Issues 3–4, 2013, Pages 158-168
• Mansoub, N.H. (2011), Effect of nettle (Urtica dioica) on performance, quality of eggs and blood parameters of laying hens, Advances in Environmental Biology
• Masłowski M, Aleksieiev A, Miedzianowska J, Strzelec K., Common Nettle (Urtica dioica L.) as an Active Filler of Natural Rubber Biocomposites. Materials. 2021; 14(7):1616.
• Mozhgan Sharokhyan Rezaee, Amjad Farzinpour, Abbas Farshad & Tamas Hatfaludi (2022) The regulative effect of Urtica dioica on sex hormones imbalance: elevated follicle-stimulating hormone/luteinizing hormone ratio ≥4.5 is associated with low performance in aged breeder quails, Italian Journal of Animal Science, 21:1, 142-152
• Nassim Moula, Ahmed Sadoudi, Leghel Touazi, Pascal Leroy, Fikremariam Geda, Effects of stinging nettle (Urtica dioica) powder on laying performance, egg quality, and serum biochemical parameters of Japanese quails, Animal Nutrition, Volume 5, Issue 4, 2019, lk 410-415
• Nygaard Sorensen, J. and Thorup-Kristensen, K. (2011), Plant-based fertilizers for organic vegetable production., Z. Pflanzenernähr. Bodenk., 174: 321-332. 
• Pałka SE, Otwinowska-Mindur A, Migdał Ł, Kmiecik M, Wojtysiak D., Effect of a Diet Supplemented with Nettle (Urtica dioica L.) or Fenugreek (Trigonella foenum-graecum L.) on the Post-Slaughter Traits and Meat Quality Parameters of Termond White Rabbits. Animals. 2021; 11(6):1566. https://doi.org/10.3390/ani11061566
• Paulauskienė, A.; Tarasevičienė, Ž.; Laukagalis, V., Influence of Harvesting Time on the Chemical Composition of Wild Stinging Nettle (Urtica dioica L.). Plants 2021, 10, 686.
• Sadik, Samica. (2019). Production of nettle (Urtica dioica), environmental and economic valuation in conventional farming.
• Thomas Jeannin et al, Native stinging nettle (Urtica dioica L.) growing spontaneously under short rotation coppice for phytomanagement of trace element contaminated soils: Fibre yield, processability and quality, Industrial Crops and Products, Volume 145, 2020