Allikas: MTÜ Liivimaa Lihaveis
Artikkel avaldatud esmakordselt maainfo.ee veebis 22. september 2019. a
2017. aastal alustati Euroopa Liidu toel innovatsiooniklastriga, mille eesmärk on tootjate ja teadusasutuste koostöös leida viise ja võimalusi mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.
Klastri tegevusteks ajendas Liivimaa Lihaveise liikmeid kokku tulema soov parandada rohumaadelt saadava veiseliha kvaliteeti. Üheltpoolt on vaid karjatades ja jõusööta mitte kasutades oluliselt keerulisem toota ühtlase kvaliteediga liha, mis on väga tähtis liha müügi seisukohalt. Teisalt ei leidnud tootjad Eesti rohumaateaduse ajaloost suurt midagi meie tingimustesse sobivate karjatamisviiside ja -koormuste kohta. Samuti pole uuritud pool-looduslike rohumaade karjatamissüsteemide pikaajalist mõju muldadele ja taimestikule. Lisaks sellele on karjatatavatel loomadel Eesti lühikese suve tingimustes paikkonniti väga tõsine probleem verdimevate putukatega. Ehk just siis, kui karjamaarohi on lopsakas ja rohi kasvab kiiresti, on eelkõige vähem kultuuristatud rohumaadel putukahäiring veistele väga suur. Klastri uuringute eesmärk pole loomi kiusavate putukate hävitamine, vaid nende eluviisidest ja liikidest parema teadmise saamine, et nii veiseid kui ka putukaid säästes leida parim viis kooseksisteerimiseks.
Nendest teemadest lähtuvalt – rohumaade rajamine, portsjonkarjatamine, rohumaaveiste tervis, liha kvaliteedi uuringud ja verdimevate putukate häiringute vähendamine – saidki sõnastatud erinevad innovatsioonitegevuste grupid, mida kuni aastani 2021 uuritakse.
1. Innovaatilised nuumarohumaad
Kõrge lihasesisese rasvasusega mahe lihaveiste nuumamiseks sobiliku kõrgväärtusliku rohusaagiga kontsept-püsirohumaa loomine. Lähtudes kohalikest tingimustest töötatakse välja kõrge toiteväärtuse, produktiivsuse, fütomassi ja tasakaalustatud mineraalelementide jaotusega kontsept-püsirohumaa (seemnesegud ja rajamise/hooldamise metoodika), mille taimede botaaniline koosseis on sobilik tootmistsükli viimases faasis kõrge lihasesisese rasvasusega veiste nuumamiseks.
Kuhu on jõutud: 2019. aasta kevadel rajati katserohumaad, kus sügisel toimub väljatöötatud liigilise koosseisuga püsirohumaa kvantitatiivse ja kvalitatiivse saagise hindamine. 2020. ja 2021. aastal viiakse katserohumaadel läbi karjatamiskatsed, et hinnata loodud karjamaakoosluse mõju karjatatavatele nuumveistele.
2. Rohumaaveise liha kasulikkus tarbijale
Sertifitseeritud uuringutele viitava turundusmärgiga veiselihatoodete välja arendamine. Mahe rohumaaveiseliha biokeemilise ja füsioloogilise mõju hindamine laboratoorsete ning kliiniliste uuringutega, mille põhjal töötatakse välja teaduspõhise turundusmärgiga tooted.
Kuhu on jõutud: Tegevus on plaanitud aastatesse 2020 ja 2021. Selle tegevuse raames toimuvad teiste tegevuste (1 ja 3) raames seiratud veiste liha uuringud, et toitumisteaduse ja inimfüsioloogia seisukohalt hinnata erinevate loomakasvatuslike ja tootmis-tehniliste tingimuste, tavade ja protsesside variatsioonide mõju veiseliha kvaliteedile ja tervislikkusele. See aitab rohumaal kasvanud loomade liha paremini turundada nii eksport- kui ka siseturul.
3. Rohumaaveiste ja lammaste uuring
Mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise majandusliku efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi teaduslikult täiustatud tavade ja protsesside. Mahe rohumaaveiste ja -lammaste erinevate kasvatustingimuste ja praktikate uuring. Uuringuandmete põhjal juhendmaterjali väljatöötamine tootjate majandustegevuse tulemuslikkuse parandamiseks, rohumaade kasutamise efektiivsuse/rentaabluse suurendamiseks ja rohumaa veise- ja lambaliha süsiniku jalajälje vähendamiseks.
Kuhu on jõutud: Praegu jätkuvad loomade uuringud kuni loomade tapaküpseks saamiseni, veiste puhul kuni 2020. aasta esimese pooleni. Eestis läbi viidud ainulaadse uuringu käigus kogutud erinevate tootjate tootmistingimuste näitajate põhjal töötatakse teadlaste ja loomakasvatusekspertidega koostöös välja täiustatud tavad ja protsessid rohumaa lihaveise- ja lambakasvatajate majandustegevuse tulemuslikkuse tõstmiseks.
4. Rohumaaveiste portsjonkarjatamine
Eesti kliimatingimustesse sobiliku lihaveiste portsjonkarjatamise (adaptive multi-paddock grazing – AMPG) metoodika välja töötamine püsirohumaade tootlikkuse ja loodusliku mitmekesisuse suurendamiseks. Eesti tingimustes lihaveiste kasvatamiseks kõige sobivamate AMPG karjatamise süsteemide analüüs. Kliimamuutustele vastupidava AMPG karjatamise metoodika loomine ning selle karjatamisviisi mõju hindamine karjamaade saagikusele ja liigilisele mitmekesisusele. Juhiste koostamine.
Kuhu on jõutud: 2019. ja 2020. aastal jätkuvad Eesti kliimatingimustesse sobiliku AMPG karjatamissüsteem kontseptsiooni välja töötamise katsed farmides, mille tulemusena valmivad tootjatele juhised püsirohumaade kvalitatiivse ja kvantitatiivse saagikuse suurendamiseks loomade süstematiseeritud karjatamissüsteemi kasutamise teel.
5. Verdimevad putukad
Bioloogiliste ja tehniliste lahenduste välja töötamine verdimevate putukate arvukuse vähendamiseks karjatatavate loomade ümbruses. Verdimevate putukate liigilise koosseisu ja arvukussuhete uuringud. Bioloogiliste ja tehniliste tõrjevahendite väljatöötamine ning katsetamine.
Kuhu on jõutud: Maaülikooli putukateadlaste eestvedamisel jätkatakse loomade juurdekasvu, tervist ja heaolu mõjutavate verdimevate putukate arvukust vähendavate meetodite ja vahendite katsetamisega kuni 2021. aastani.
Klastris osalevad ettevõtted: FIE Airi Külvet, Sentafarm OÜ, Kirbla Mahe OÜ, Tsura Talu OÜ, Haabsaare Farmid OÜ, FIE Ants Järvamägi Väike-Nakatu talu, Pariismar OÜ, Koivakonnu OÜ ja Leesla Talu OÜ.
Innovatsioonitegevuste partnerid: Eesti Maaülikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ ja Säästva Maamajanduse Keskus.
Tegevused viiakse ellu Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alameetme „Innovatsiooniklaster” raames, toetab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD).
Airi Külvet ja Tõnno Olonen
Kontakt: klaster@liivimaalihaveis.ee
