15. juunil 2022 korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola kolleegidega sarja “A soil deal for Europe – mission possible in the Baltic Sea Region” esimese veebiseminari, mis keskendus mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast. Teine veebiseminar toimus 29. juunil, pühendudes kodanike ja ettevõtete kaasamisele.
ELi mullad on halvas seisukorras.
Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis katab suure osa maast. Mulda võib selle kasulike funktsioonide tõttu nimetada meie elu aluseks. Olgu nendeks nii kasvu- kui elukeskkonna pakkumine, vee reguleerimine ja puhastamine või toitainete ringluse tagamine. Samuti on muld suures koguses süsiniku sidumise ja salvestamise tõttu võtmetähtsusega just kliimamuutustega võitlemisel.
Kõigist eelnimetatud funktsioonidest tulenevalt ei saa me üle ega ümber mulla kasulikest omadusest ka inimeste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
Kahjuks on mulla kvaliteet viimastel aastakümnetel halvenenud, mida on kiirendanud nii põldude intensiivne harimine, metsade raadamine, metsatulekahjud, reostused kui ka muidugi (valg)linnastumine. Need tegevused häirivad muldi. Muudavad haavatavaks tuule ja vee erosiooni suhtes, kahjustades mullas toimivaid protsesse.
Miks on mullamissiooni vaja?
Eelnimetatud probleemide lahendamiseks on väljatöötatud Euroopa Liidu mullakokkulepe. Ühena viiest Euroopa Komisjoni poolt käivitatud ELi missioonist: ookeani ja vete hea seisundi taastamine, kliimamuutustega kohanemine, kliimaneutraalsed ja targad linnad ning vähk. Missioonid peaksid konkreetseid tulemusi andma aastaks 2030.
Euroopa mullakokkuleppe peamine eesmärk on 2030. aastaks ellu viia mulla seisundi parandamiseks 100 eluslaborit ja majakaprojekti. Selliste projektide täideviimiseks tulevad kokku erinevate taustadega inimesed – teadlased, põllumehed, metsamehed, ruumiplaneerijad, poliitikud jt, et üheskoos mullakaitse ja tervendamise valdkonnas tulemuslikke lahendusi leida.
Kuidas missiooni rakendatakse?
Mullamissiooni kaheksa eesmärki:
- Vähendada kõrbestumist
- Säilitada mulla orgaanilise süsiniku varusid
- Lõpetada mulla katmine ja suurendada linna muldade taaskasutamist
- Vähendada mullareostust ja tõhustada mulla taastamist
- Vältida erosiooni
- Parandada mulla struktuuri, et suurendada mulla bioloogilist mitmekesisust
- Vähendada ELi jalajälge muldadele
- Parandada ühiskonnas mullaalast teadlikkust
Missiooni rahastatakse neljas erinevas grupis:
- Teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammi rahastamine
- Eluslaborid ja majakaprojektid – lahenduste katsetamine ja nende demonstreerimine reaalsetes tingimustes
- Mulla seire – mulla kvaliteedi seire ja aruandluse ühtlustamine kogu Euroopas
- Kodanike kaasatus – teadlikkuse tõstmine muldade elulise tähtsuse kohta (artiklid, sündmused, kampaaniad jmt)
Mullamissiooni panustavad meetmed riiklikel tasanditel
Mulla missiooni panustavad meetmed, projektid ja algatused võivad riigiti erineda. Toimunud veebiseminaril said sõna nelja riigi esindajad.
Seminaride ettekanded ja kokkuvõte inglise keeles on Leedu “teadusagentuuri” veebilehel.
Eesti näitel:
Eestit esindas Maaeluministeeriumi peaspetsialist Eike Lepmets, kelle sõnul peab Eesti oluliseks keskenduda ka kohalikele tasanditele, sest mullad on erinevate mullatekke protsesside ja mulla tervist mõjutavate tegurite tõttu väga erinevad. Eestis teevad mullamissiooni nimel koostööd eelkõige Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Põllumajandusuuringute Keskus. Hetkel on käsil mitu rahvusvahelist projekti, nende seas näiteks Minagris, mis keskendub põllumajanduslikule mikro- ja nanoplastile muldades ning SoilMan, mis keskendub mullaharimisele. Samuti on Eestis loodud süsteem, kus GIS-programmi alusel saab analüüsida peaaegu kõiki mullaandmeid. Eestis tähistatakse alates 2009. aastast ka rahvusvahelist mullapäeva, et keskenduda mulla olulisusele meie ümber ning toetada selle säilimist ja säästvat majandamist.
Läti näitel:
Lätit esindas Kristīne Sirmā, kes on Läti Põllumajandusministeeriumi säästva põllumajanduse arendamise osakonna juhataja. Sirmā rõhutab, et pelgalt Balti riikidest ja Poolast ei piisa, et üheskoos Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke arutada ning tegi ettepaneku tulevikus taolistes kohtumistes ka teisi Läänemere riike kaasata. Läti peab oluliseks ka riikidevahelist kommunikatsiooni, et parimaid lahendusi leida. Veel ei ole Läti alustanud eluslaborite loomist, kuid loodab seda lähiajal teha. Demokraatliku vestluskultuuri tugevdamiseks ja kodanikuaktiivsuse suurendamiseks pidevalt muutuvas maailmas, korraldab Läti juba kaheksandat korda Lampa festivali, millest viimasel neljal aastal on päevakorras olnud ka mulla teemad.
Leedu näitel:
Olukorrast Leedus rääkis Martynas Navickas, kes esindas Leedu Põllumajandusministeeriumi teadusuuringute, innovatsiooni ja teadmussiirde valdkonda. Ettekandes keskenduti teaduse ja uurimistulemuste lõimimisele reaalsete tulemuste saavutamiseks. Selleks kasutatakse peamiselt kolme meetodit: riiklikud ja rahvusvahelised uurimisprojektid, teadus- ja ärikoostööprojektide valiku ja rahastamise korraldamine ning teaduse levitamine. Viimasega peab Leedu oluliseks uudiste toomist just põllumeestele ja teistele põllumajandussektori liikmetele.
Poola näitel:
Poolat esindasid Bartosz Dąbrowski Poola Põllumajanduse ja maaelu arengu ministeeriumist ja professor Grzegorz Siebielec mullateaduse ja taimekasvatuse instituudist. Poola alustas eluslaboritega juba enne mullamissiooni käivitamist. Riik on tugevat rõhku pannud ka mullaseirele. Näiteks sisaldab üks neist ligi 600 Poola farmi osalust, et koguda laiaulatuslikku teavet rakendatavate meetmete kohta põllumajandusettevõtetes.
Terve muld on toimiva elu aluseks
Tervislikuks eluks ja toimivaks keskkonnaks vajame tervet mulda. Antud veebiseminaride sarja näitel on Eesti, Läti, Leedu ja Poola panus mulla seisundi parandamiseks märkimisväärne. Loodud on mitmeid projekte ja rakendatud vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks. Kindel on, et Euroopa mulla seisukorra säilitamine ja taastamine on suur ning pikaajaline ettevõtmine, kuid ainult läbi kommunikeerimise ja panustamise on võimalik olukorda paremaks muuta.
Koostaja: Anna-Maria Otstavel
Toimetaja: Karmen Ibus
