Allikas: Novaator.ee, Juhan Hellerma
05.04.2023
Põllumeestele suunatud mikroskoopilistest mükoriisaseentest valmistatud biolisandite eesmärk on turgutada taimede kasvu. Turul saadaolevaid tooteid analüüsinud Eesti teadlased aga kasulikku mõju taimedele ei tuvastanud, lisaks selgus, et pakenditel kirjeldatud tootekoostis ei vasta tegelikult nende sisule.
Seenelisandite liigilist koosseisu DNA-põhiste meetoditega uurides ei leidnud nad ühtegi toodet, mille puhul tegelik koostis ja tootja lubatud koostis klappisid. “Tulemused olid ehmatavad. Enamikel toodetel olid mingid seeneliigid puudu ja peaaegu kõigil olid mingid seeneliigid üle. Lisaks esines tooteid, kus polnud lubatud seeni üldse sees. Tootjal ei ole seega ülevaadet, mida tema toode sisaldab,” märkis uuringu üks juhtautoritest, Tartu Ülikooli mullaökoloogia teadur Tanel Vahter.
Mükoriisa on looduslik sümbioos taime ja seene vahel, mis aitab kaasa taime kasvule ja saagikusele. Koostööst mükoriisaseentega saavad taimed toitaineid ja vett, samuti kaitseb see neid taimekahjurite eest. “On loomulik mõelda, et põllumees võiks tahta neid seeni kasutada, seda ka seetõttu, et need aitavad tasandada intensiivsete põllumajanduspraktikate kasutamisest tekkinud kahju mullaseisundile,” ütles uuringu kaasautor, Tartu Ülikooli taimeökoloogia teadur Inga Hiiesalu.
"Enamikel toodetel olid mingid seeneliigid puudu ja peaaegu kõigil olid mingid seeneliigid üle. Lisaks esines tooteid, kus polnud lubatud seeni üldse sees." – Tanel Vahter
Eksootiliste liikide sissetoomine
Mükoriisat moodustavate seeneliikide levik on maailma eri piirkondades erinev. Seetõttu võib eksootiliste seeneliikide kasutamine kaasa tuua ootamatuid tagajärgi. “Põllumeest ei ähvarda mitte ainult rahaline kahju, kui ta ostab mittetoimiva toote, vaid see on ka reaalne oht meie muldadele, sest võime sinna tahtmatult lisada liike, keda seal varem polnud. Neil liikidel on oht muutuda invasiivseks ja nad võivad kohalikud liigid välja tõrjuda,” lisas Hiiesalu.
Keskmises põllumullaproovis leidub 1500 seeneliiki ja praegu puudub veel ülevaade, kui paljud neist on Eestis uued. “Mulla mikroelustiku invasiivsuse kohta palju teada ei ole. Seetõttu tuleks lähtuda ettevaatusprintsiibist erinevate biopreparaatide kasutamises. Selleks ajaks, kui me lõpuks teada saame, millised liigid on invasiivsed, võib kahju olla juba sündinuda,” täiendas Vahter.
Eksootiliste liikide sissetoomise riski aitaks vähendada see, kui biopreparaate valmistataks kohaliku elurikkuse baasil. Kodumaised tooteid turul aga napib.
Kontroll puudub
Teadlaste sõnul tuleks seenelisandite kasutamisel olla ettevaatlik, sest puuduvad ka regulatsioonid, mis määraks, millistele kvaliteedinõuetele sedalaadi tooted peavad vastama. Olukord on sarnane toidulisanditega, mis on laialdaselt kättesaadavad, aga mille sisaldust ja toimet ei kontrollita.
Kuigi üleskutseid regulatsioonide loomiseks on tehtud, võib nende kehtestamine võtta veel aastaid. Regulatsioonide väljatöötamise muudab muu hulgas keerukaks asjaolu, et biostimulante on turul väga palju erinevaid. Lisaks seentele valmistatakse neid ka näiteks erinevate bakterite, vetikate ja aminohapete baasil.
“Praegu on biostimulantide kasutamine tarbija enda vastutusel. Kui tegemist ei ole taimekaitsevahendi või väetisega, puudub toodete koostise üle ametlik kontroll,” märkis Vahter. Ta lisas, et Euroopast tulevate regulatsioonide ootamise asemel võiks kaaluda ka põllumeeste kaitseks loodava vaheasutuse loomist, mis tähendaks, et Eestis müüdavad tooted läbiksid kohapeal esmase ekspertiisi.
"Praegu on biostimulantide kasutamine tarbija enda vastutusel. Kui tegemist ei ole taimekaitsevahendi või väetisega, puudub toodete koostise üle ametlik kontroll." – Tanel Vahter
Mükoriisaseente kasulikkus
Eestis kättesaadavad enamasti välismaist päritolu seenelisanditel põhinevate biopreparaatide nimekiri muutub kiiresti. “Kas tarbija pettub neis või need kaovad lihtsalt ära ja tulevad uued. Nendest toodetest, mis me testisime, on vähemalt neli mingil perioodil Eestis kättesaadavad olnud,” märkis Vahter. Analüüsitud toodete nimekirja võimalike juriidiliste vaidluste pärast uuringus välja toodud ei ole.
"Tarbijale võib mulje jääda, et mükoriisaseentest polegi midagi kasu, kuid see ei vasta tõele." – Inga Hiiesalu
Epp Maria Lillipuu magistritööst välja kasvanud uuringu autoritele valmistab muret asjaolu, et praegune olukord murendab arusaama mükoriisaseentest kui taimedele vajalikest organismidest. “Tarbijale võib mulje jääda, et mükoriisaseentest polegi midagi kasu, kuid see ei vasta tõele. Lihtsalt praegu tuuakse turule tooteid, mille kvaliteedis kindel olla ei saa,” rääkis Inga Hiiesalu.
Tanel Vahter tõdes, et teadlased näevad vaeva selle nimel, et leida biolisandite kooslused, mis päriselt töötaks: “Praegu on turul tootjad, kes väidavad seda teadvat ja teenivad selle pealt raha, sellal kui teaduslikud lahendused ja meetodid on alles arenemisjärgus.”
Uuring ilmus ajakirjas Mycorrhiza.
