Nõuandetoetus

teskti aluseks on “Perioodi 2023-2027 nõuandeteenuse ostuamise toetuse” määrus

Sihtgrupp

Toetatakse nõuandeteenuse osutamist, mis on suunatud põllumajandussaaduste tootmisele, põllumajandussaaduste töötlemisele, põllumajandusmaa hooldamisele, sealhulgas agrometsanduse süsteemi hooldamisele ning põllumajandussaadustest mittepõllumajandustoodete töötlemisele.

Nõuandeteenuste peamiseks sihtgrupiks on põllumajanduse ja maamajandusega tegelevad (välja arvatud kalandus, jahindus) tootjad, aga lisaks ka põllumajandussaaduste töötlejad.

Erilist tähelepanu pööratakse noortele, alustavatele ettevõtjatele. Alustavatel või arenguhüpet tegevatel (näiteks esmatootmisest töötlemisele laienevatel) ettevõtjatel on vajadus nõustamise järgi kõrge, aga rahalised võimalused enamasti piiratud seoses põhivarasse tehtavate investeeringutega.

Toetatakse ka tootjate või töötlejate ühistute, EIP tegevusgruppide, innovatsiooniklastrite ja teadmussiirde pikaajaliste programmide nõustamist.

  • Põllumajandustootja on isik, kes tegeleb erinevate põllumajandusmaa hooldamise, põllumajandussaaduste tootmise ja turustamisega ning on Eesti Majandusalade Tegevuse Klassifikaatori (edaspidi EMTK kood vastavasisulise koodiga äriregistri põhi- või lisategevusalana märgitud.
  • Maamajandusega tegelev isik võib lisaks põllumajandusmaa hooldamisele, põllumajandussaaduste tootmisele ja turustamisele tegeleda metsanduse (agrometsanduse süsteemi hooldamise) ja maaparandusega, ning vastavad tegevusalad on EMTAK koodiga äriregistris märgitud.
  • Põllumajandussaaduste töötlejad on isikud, kes tegelevad enda või teiste isikute poolt toodetud põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega ning vastav tegevusala on EMTAK koodiga äriregistris märgitud.

Toetatakse nõuandeteenuse osutamist vastaval tegevusalal tegelevale või sellega alustada soovivale isikule ehk lõppkasusaajale.

Toetatavat nõuannet võib osutada ettevõtjale, kes soovib alustada põllumajandus-, maamajandustootmise või põllumajandussaaduste töötlemisega ning soovib nõuandeteenuse osutamist § 4 lõikes 1 nimetatud valdkonnas. Alustav on ettevõtja, kes esmakordselt alustab eelnimetatud tegevustega, või toob oma tegevustesse olemasolevale lisaks uue tegevusharu. Alustavaks ettevõtjaks ei loeta sellist ettevõtjat, kes loob samade tegevustega uue ettevõtte lisaks juba olemasolevale ettevõttele.

Nõuandeteenust osutatakse toetuste taotlemise- ja elektrooniliste andmekogude kasutamisega seotud küsimuses kuni kahel aastal sellisele lõppkasusaajale, kes ei ole saanud toetust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel.

Nõuandetoetus

teskti aluseks on “Perioodi 2023-2027 nõuandeteenuse ostuamise toetuse” määrus

Teenuse valdkonnad

Toetatavat nõuandeteenust osutatakse järgmistes valdkondades:

  1. loomakasvatus, sealhulgas mesindus;
  2. taimekasvatus;
  3. mahepõllumajandus;
  4. maaparandus;
  5. põllumajandussaaduste töötlemine;
  6. keskkonnakaitse- ja loodushoid;
  7. bio- ja ringmajandus;
  8. maamajandus;
  9.  metsamajandus.

NB: Numbritega (1-9) loetletud valdkondade nõustamine hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 15 lõikes 4 nimetatud teenuseid. Need on:

  1. kõik nõuded, tingimused ja majandamiskohustused, mida kohaldatakse põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP strateegiakavas ette nähtud toetusesaajatele, sealhulgas tingimuslikkuse nõuded ja standardid ning sekkumise tingimused, samuti teave ÜPP strateegiakava kohaste rahastamisvahendite ja äriplaanide kohta;
  2.  nõuded, mis on liikmesriikide poolt sätestatud direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitse), direktiivi 2000/60/EÜ (veepoliitika), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 55 (taimekaitsevahendite kasutamine), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ (õhukvaliteet), direktiivi 2009/128/EÜ (pestitsiidid), direktiivi 2009/147/EÜ (linnustiku kaitse), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (loomataudid), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (taimekahjustajatevastane kaitse) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 (õhusaasteained) rakendamiseks;
  3.  komisjoni 29. juuni 2017. aastateatisega „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ ette nähtud tavad antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vältimiseks;
  4. riskiennetus ja -juhtimine;
  5. innovatsioonitoetus, eelkõige eesmärgiga valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte, nagu on osutatud artikli 127 lõikes 3;
  6. digitehnoloogia põllumajanduses ja maapiirkondades, nagu on osutatud artikli 114 punktis b;
  7. toitainete kestlik majandamine, sealhulgas kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakenduse kasutamine hiljemalt alates 2024. aastast, mis on digitaalne rakendus, mis pakub vähemalt järgmist:
    i) peamiste toitainete tasakaal põllu tasandil;
    ii) toitainete kohta esitatavad õiguslikud nõuded;
    iii) mullaandmed, mis põhinevad kättesaadaval teabel ja analüüsidel;
    iv) toitainete majandamise seisukohast vajalikud ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi (IACS) andmed;
  8. töötingimused, tööandja kohustused, töötervishoid ja -ohutus ning sotsiaaltugi põllumajandusega tegelevates kogukondades.

Nõustamisteenuste osutamise toetamist rahastatakse ÜPP strateegiakava  vahenditest.

teskti aluseks on “Perioodi 2023-2027 nõuandeteenuse ostuamise toetuse” määrus

Kes nõustab

Nõuandetoetuse määruses on kõik toetatava nõuandeteenuse osutajad koondatud nimetuse nõustajad alla.

Nõustajad on

  • 5.-7. taseme kutsetunnistusega konsulendid ja
  • eksperdid (õppejõud, teadurid, kogenud praktikud, nõustajate järelkasvuprogrammis osalejad, jt) eeldusel, et tagatakse teenuste kvaliteet ja erapooletus.

Toetuse jaoks vajalikku nimekirja arvatakse nõustajad, kes on sõltumatud ja on läbinud kohustulikus mahus iga-aastased koolitused.

Nõustajad võivad oma tegutsemisvormilt olla füüsilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud või nende esindajad.

Nimekirja arvamise tingimused, korra ja dokumendivormid leiab Maaelu Teadmuskeskse veebil .

Kuidas

Nõuandetoetuse taotlemisega PRIAst tegeleb nõustaja. Toetatavat nõuannet võivad osutada nimekirja kantud nõuandeteenuse osutajad.

Nõuandeteenuse klient peab allkirjastama toetuse saamise lepingu (vajadusel ka riigiabi taotluse), tasuma omaosaluse ja pärastpoole vastama ka tagasisidele või PRIA küsimustele.

  1. Toetatavat nõuandeteenust võib osutada nõuande lõppkasusaajaga vahetult kohtudes, e-kanalite vahendusel, telefoni teel või muul sobival viisil ja meetodil osapoolte kokkuleppel.
  2. Nõuandeteenuse kestuse hulka loetakse aeg, mis nõustajal kulub lõppkasusaaja küsimusega tutvumiseks, nõuande ettevalmistamiseks ning lõppkasusaaja nõustamiseks.
  3. Nõuandeteenuse kestuse hulka võib lugeda kuni neli tundi kokku transpordile kuluvat aega ühe ettevõtte külastuse või muu nõustamisega seotud väljasõidu kohta nõuandeteenuse lõppkasusaajaga sõlmitud lepingu täitmise ajal.
  4. Nõuandeteenuse osutamise kohta sõlmivad nõuandeteenuse osutaja ja lõppkasusaaja kirjaliku digitaalselt allkirjastatud lepingu.
  5. Nõuandeteenuse osutamata jätmise korral peab nõuandeteenuse osutaja nõustamata jätmist lõppkasusaajale põhjendama.

PRIAle esitatakvale maksetaotlusele kantakse vähemalt järgmised andmed:

  • nõuandeteenuse eesmärk;
  • nõuandeteenuse valdkond;
  • nõuandeteenuse sisukirjeldus;
  • nõuandeteenuse lõppkasusaaja (kliendi) nimi ja isiku- või registrikood;
  • nõuandetoetuse taotleja (nõuandekeskuse) nimi või ärinimi ja isiku- või registrikood, nõuandeteenuse osutaja (nõustaja) ees- ja perekonnanimi;
  • nõuandeteenuse osutamise kuupäev ja teenuse maht tundides. Kui teenust on osutatud mitmel kuupäeval, tuleb näidata maht iga päeva kohta eraldi;
  • taotletava toetuse summa.

teskti aluseks on “Perioodi 2023-2027 nõuandeteenuse ostuamise toetuse” määrus

Maksumus

Toetatava nõuandeteenuse osutamise maksimaalne abikõlblik käibemaksuta maksumus 53 eurot nõuandeteenuse osutamisele kulunud tunni kohta.

Nõuandetoetust on võimalik saada kalendriaastas 3000 euro väärtuses lõppkasusaaja kohta.

Füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja puhul on nõuandeteenuse osutamise toetuse määr kalendriaastas 3000 eurot, st füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja toetuse määr on sama, kahekordne hüvitamine ei toetuskõlblik. Määr on jäänud samaks eelneval nõuandeperioodil kehtestatud määraga.

Toetuse määr on 90 protsenti (90%) nõuandeteenuse abikõlblikust maksumusest.

Toetuse määr  on 50 protsenti (50%) nõuandeteenuse abikõlblikust maksumusest, kui toetust antakse riigiabina (vähese tähtsusega abi määr on põllumajandussaaduste töötlemise valdkonnas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele täitunud).

Nõuandeteenuse omaosaluse määr nõuandeteenuse lõppkasusaajale vähemalt 10 protsenti nõuandeteenuse maksumusest. Omaosalus peab nõuande saaja poolt olema tasutud enne maksetaotluse esitamist.

Hindadele lisandub käibemaks.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

  1.  nõuandeteenusega seotud kulud, mida on toetatud osaliselt või täies ulatuses teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi AKIS-osaku või arendusosakuga;
  2. kulud, mis on tehtud nõuandeteenuse osutamise arendamiseks, kättesaadavuse tagamiseks, koordineerimiseks;
  3. raamatupidamisteenused põllu- ja maamajandusega, põllumajandussaaduste töötlemisega, metsamajandusega tegelevale füüsilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule.
  4. enne toetatava nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmist tehtud kulu;
  5.  taotluse koostamise kulu, välja arvatud § 5 lõikes 2 sätestatud juhul;
  6.  toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu;
  7.  käibemaks.