Looduse taastamise määruse osas jõuti kokkuleppele
Looduse taastamist käsitleva määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest.
Looduse taastamist käsitleva määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest.
Vihmane ilm ja import Ukrainast tekitavad ELi tootjatele peavalu. Mitmed tootjad on madalate hindade tõttu raskes olukorras.
Lambakasvatajatel on palju ühist sõltumata sellest, kas su karjamaad asuvad Rootsis, Soomes või Eestis. On palju, mida meil kodus on keerulisem teha, sest Eesti on väike.
Veiselihal on palju kasulikke komponente, mistõttu peaksid inimesed seda tihedamini sööma. „Näiteks leidub veise kaelatükis palju kollageeni, mis aitab nahal noorena püsida,“ rääkis Lihuniku Äri ja Restorani pidaja Katrin Noorkõiv „Põllult taldrikule“ saates.
Glüfosaat on Euroopas laialt levinud mitmekülgse toimespektriga herbitsiid umbrohtude hävitamiseks. Selle kasutus ELis on lubatud kuni 2033, kuid senisest rangemate nõuetega.
Teabesalve Digiakadeemiasse on koondatud erinevad maaeluettevõtete igapäeva tööd lihtsustavad digitaliseeritud lahendused. Viljakasvatusega tegelevatele ettevõtetele võiks pakkuda huvi digilahendused, mis aitavad viljakultuuri tervist hinnata, annavad väetamissoovitusi vastavalt taime seisundile ja pakuvad lihtsat põllumajandusanalüüside tõlgendamise teenust.
Mikroobide resistentsus, AMR oluline probleem, mis hõlmab mitut valdkonda, nt humaanmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust.
Põhjavee seire raames on leitud põllumajanduslikus kasutuses olnud kloradisooni norme ületavates kogustes. Kuid kui seda ainet pole aastaid Eestis kasutatud, siis kust see seiresse välja tuleb?
Taimede tootmise ja turustamisega tegeleva ettevõtte enesekontrollisüsteemi koostamiseks saab alates 1. detsembrist 2023 kasutada uuendatud juhendit ja eeltäidetud vorme.
Meil on vaid üks koduplaneet, millel elab üle 8 miljardi inimese. Kõik vajavad peavarju, toitu ja igapäevaeluks vajalikke tarbeesemeid. Erinevate loodusvarade kiire kahanemine ja maakera üldise kandevõime ületamine on toonud esile säästva arengu küsimused ühiskonna tasandil. Üle kümne aasta tagasi sai alguse toidujagamise liikumine, mis utsitab kogukondi targalt tarbima.