Digimaailm laieneb igasse igapäevaelu valdkonda – põllumajanduski pole erand. Kuidas see täpsemalt juhtub, selle kohta on muidugi erinevaid arvamusi. Just digitaalne põllumajandus on märksõna, millele siinne taskuhääling keskendubki.
Pimedal talvel on aeg unistada ja mõelda millelegi erilisele – ainulaadne Eesti toit või jook, mida kaitseb Euroopa Liidu kvaliteedimärk. Sellise tunnustuse on pälvinud Eestis juba kaks omapärast toodet - Estonian Vodka ja Sõir. Millist väärtust loob Euroopa kvaliteedimärk ja mida on eestlastel veel pakkuda?
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on kohalike ressursside väärindamine. Kohalike toiduressursside väärindamise teemaline teekaart võiks aidata Eestil fookust hoida.
"Praegu oleme Eestis seisus, kus meie piimakari annab küll väga palju piima, aga tervise poolest tuleks seda karja väga palju parendada. Just embrüotehnoloogiad annavad selleks väga kiire võimaluse," ütleb Eesti Maaülikooli nooremteadur Monika Nõmm.
Tavapärane on talvine loomade söötmine rullist, kus loomad selle ümber koonduvad ja pinnase mudaseks trambivad. Kuid palle saab sööta ka karjamaal lahtirullituna, parandades püsirohumaa kvaliteeti,
Vajadus on kõigi leiutiste ema. Eks tõdesid sama Setomaa inimesed, kui nad hakkasid otsima parimat viisi kohaliku maaressursi kasutamiseks. Ent nende leitud lahendus oli alles algus bioressursside väärindamise protsessis.
Aasta konsulent 2023 on Olavy Sülla Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutas [...]
Maaülikooli kaasaegse taimekasvatuse õpikut saab kasutada kõrgkoolis teraviljade, õlikultuuride ning liblikõieliste kultuuride õpetamisel. Nüüd on raamat kättesaadav ka veebis kõigile huvilistele.
Kellakeeramine toimub Eestis kaks korda aastas, millest on mõjutatud nii inimesed kui ka loomad. Mida võiksid talveajale üleminekust arvata kariloomad, lemmikloomad ja metsloomad?
Hiljutise rahvusvahelise teadusuuringu järeldus – mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on enamasti väiksem kui tavatootmisel.
