Tutvu inspireerivate ringmajanduslike praktikatega Eestis. Septembri lõpus toimus õppereis Iru soojuse ja elektri koostoomisjaama, Pääsküla Jäätmejaama, Tallina Jäätmete Taaskasutuskeskusesse ja Kopli Parandustöökotta.
Maailma rahvaarv on jõudsalt kasvamas, millega kaasneb järjest suurem nõudlus toidu järele. Üks lahendus toidukao vähendamisel on tootmisjääkide väärindamine inimesele kõlbulikuks toiduks.
Parasiiditõrje ilma eelnevate roojaproovideta ei ole enam soovitatav ja mahetootmises ei ole see ka lubatud. Roojaproovide kogumine ja analüüsimine on lambakarja tervise seisukohast üks kõige olulisemaid tegevusi, millega saame loomade tervislikku olukorda jälgida ja hoida.
Väärtuslikele püsirohumaadele hakatakse maksma toetust, aga mis on väärtuslik püsirohumaa ja kuidas seda majandada?
Toitainerikkad köögiviljad, füüsiline töö värskes õhus, uued oskused ja tutvused –sotsiaalse talupidamise näide Rumeenias. Loe kuidas ettevõtlikud inimesed annavad võimaluse haavatavamatele sihtgruppidele integreeruda kogukonda läbi maheköögiviljakasvatuse ja taaskasutuse.
Sööt võib olla saastunud tootmise, käitlemise, ladustamise, transportimise või kasutamise ajal. Äsja valmis infomaterjal: söödaohutuse viis võtit.
Karjatades ja nuumates rohumaaveiseid, on lihaveisekasvatajate peamine huvi leida oma maadele sobivad karjamaasegud, mis oleksid pikaajaliselt püsivad, kuid samas saagikad.
Juba miljardeid aastaid on vabanenud looduslike geoloogiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena süsinikdioksiidi maapõuest atmosfääri. Alates 1750. aasta tööstusrevolutsioonist on lisandunud inimtegevuse panus. Erakordne olukord on vajanud uuenduslikku lähenemist ja meie ühiskonnas on nüüd võimalik kaubelda süsinikuga. Süsinikuprojektides saavad osaleda ka maaomanikud.
Lambakasvatajatel on oma „viies aastaaeg“ – tallede hüppamise aeg. See algab mõned päevad pärast esimeste tallede sündi ja kestab kuni talledes on hüppamise hoo ülesvõtmise lusti. Vaata lammaste poegimise õppevideost!
Euroopa põllumajandusühistutel on väärikas ajalugu ja tugev konkurentsipositsioon. Nende käekäik erineb riigiti, kuid üldiselt püsivad ühistud asjakohased 21. sajandilgi. Kuidas see põllumajandusühistutel õnnestub?
