Eesti sordiaretajate pikaajalise töö tulemusena oleme pea 100 aasta jooksul 48 kohaliku kartulisordi võrra rikkamaks saanud. Just nimelt rikkamaks, sest iga uus sort on geneetiliselt ainulaadne, eripäraste omadustega, lisab mitmekesisust meie toidulauale ja aitab kaasa toidujulgeoleku tagamisele.
Veebruaris tutvustatud Euroopa Komisjoni uus põllumajanduse ja toidutootmise visioon annab lootust, et arvestatakse nii praeguste kui ka tulevaste põllumajandus- ja toidutootjate vajadustega.
Viimastel aastatel on taskuhäälingud muutunud populaarseks viisiks, kuidas tutvustada ja arutada maaelu ja põllumajanduse valdkonda. Need taskuhäälingud pakuvad süvitsi minevat sisu ja toovad kuulajateni ekspertide arvamusi, praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni maaelu paremaks mõistmiseks ja edendamiseks.
Suu- ja sõrataud – äärmiselt nakkav loomataud, mis võib lühikese ajaga põhjustada ulatuslikke majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi kogu Euroopa loomakasvatussektorile.
Eesti Maaülikool alustas uuringuga ringbiomajandusest. Uuringu eesmärk on kaardistada Eesti ringbiomajanduse sotsiaalsed, tehnoloogilised ja majanduslikud võimekused erinevates sektorites.
Metsaistutamise hõlbustamiseks otsitakse viise selle töö tegemiseks masinatega. Soome värske uuringu kohaselt võimaldab masin sobivate tingimuste ja vilunud masinajuhi olemasolul kasvama panna üle 200 kuuse konteineritaime tunnis.
2025. aasta alguses avaldati kahe põlevkivituha kasutamise uuringu tulemused. Eesti Maaülikooli uurimisrühm hindas tuhamägedes ladestatud põlevkivituha ning põlevkivituha ümbertöötlemisel tekkiva kõrvalsaaduse sobivust lubiväetiseks.
Aiapidajad teevad algavaks hooajaks ettevalmistusi ja praegu on õige aeg valida välja köögiviljakultuuride seemned. Selleks, et saada ootuspärane saak, peab valitud seeme olema kvaliteetne. Millisele viiele nõudele peab turustatav köögiviljaseeme vastama ja kuidas teha teadlik valik, selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Piia Puusepp.
Arvukatest uurimistulemustest selgub, et mullas olev liikuv ehk taimedele kättesaadav fosfor (P) rahuldab taimede fosforitarvet palju paremini ja tagab kõrgete ning stabiilsete saakide saamise kindlamalt kui väetistega külvieelselt mulda viidud fosfor.
Eesti põllumuldade tallatus ja sellest tulenev tihenemine on oluline muldade seisundi indikaator. METKi mullastiku valdkond selgitas Maalehes muldade tihenemise teemat. Tallatust põhjustab mulla vähene vastupanuvõime ja suutlikkus taluda tehnika liigsest raskusest tulenevat survet. Selle tagajärjel muld tiheneb ja tekib terve hulk probleeme.
