Muljeid taastava põllumajanduse foorumilt
Ilmselt on taastava põllumajanduse puhul suurimaks väljakutseks enda põllul toimivate võtete ja taimekoosluste ning taskukohaste lisamaterjalide väljanuputamine.
Kas otsite uuesti?
Kui Te otsitavat ei leidnud, proovige uuesti!
Loomakasvatusest saadav roheenergia ootab kasutamist
Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam.
Väike-lemmelist saab söödale kvaliteetset valgukontsentraati
Veetaim väike-lemmeli valgusisaldus on kuni 45%, mistõttu on suurepärane alternatiiv loomasöödaks. Tänu suurele lämmastikusisaldusele võib seda kasutada ka loodusliku väetisena.
Väärtuslik püsirohmaa
Väärtuslikele püsirohumaadele hakatakse maksma toetust, aga mis on väärtuslik püsirohumaa ja kuidas seda majandada?
Süsinikukrediit inspireerib maaomanikke panustama kliimaneutraalsuse saavutamisse
Juba miljardeid aastaid on vabanenud looduslike geoloogiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena süsinikdioksiidi maapõuest atmosfääri. Alates 1750. aasta tööstusrevolutsioonist on lisandunud inimtegevuse panus. Erakordne olukord on vajanud uuenduslikku lähenemist ja meie ühiskonnas on nüüd võimalik kaubelda süsinikuga. Süsinikuprojektides saavad osaleda ka maaomanikud.
Digiteerimine loomakasvatuses
Loomakasvatus on digiteerimise kontekstis seni vähem tähelepanu saanud, kuigi täppisloomapidamine ja asjade internet on reaalsus ka selles tootmisharus.
Mahepõllukultuuride süsiniku jalajälg võib olla üsna väike
Mahepõllumajanduses kasutatavad vähem töödeldud looduslikud väetised on palju väiksema jalajäljega võrreldes sünteetiliste mineraalväetistega.
Eesti Lihaveisekasvatuse Aastakonverents 2023: pole talumeest – pole toitu – pole tulevikku
Eesti Lihaveisekasvatuse Aastakonverents 2023: pole talumeest – pole toitu – [...]
EPKK ja ELF infopäev “Turvasmuldadel majandamine ning maaparandussüsteemid keskkonna- ja kliimaeesmärkide kontekstis”
Infopäeva "Turvasmuldadel majandamine ning maaparandussüsteemid keskkonna- ja kliimaeesmärkide kontekstis" käigus külastame ka turbaalasid.
Kasvuhooned katusel
Kasvuhoone paigutamine muu tootmishoone katusele võib tunduda omapärane. Projekt GROOF vaatab katusekasvuhoonete võimalusi heitgaaside seisukohast.
Kuidas läks Mahepõllumajandusel Eestis 2022. aastal
Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. Mahemaa pind kasvas võrreldes eelmise aastaga mõne tuhande hektari võrra ning ka 2022. aastal oli 23% meie põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.
Tööriist, mille abil saab vaadata erinevate objektide pindalasid ja osakaale maahõives
Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.