Millal on õige aeg koristada porgandit ja kuidas seda säilitada
Porgand on meil üks armastatumaid ja kasvatatumaid köögivilju. Selleks, et saak hästi säiliks, tuleb järgida mõningaid põhimõtteid
Kas otsite uuesti?
Kui Te otsitavat ei leidnud, proovige uuesti!
Ilmus värske ülevaade küttimissoovitustest
Keskkonnaagentuuri värskest raportist „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ saab ülevaate ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest. Ühtlasi annavad raporti koostanud spetsialistid hinnangu asurkondade seisundile ning teevad küttimissoovitused 2022/2023 jahihooajaks.
Uuring: Läänemerest saab räimepüügi raportite kiuste kilumeri
Kliimamuutuse mõjul on nii talved kui ka kevaded Läänemeres üha soojemad. Kuna see ei sobi kindlaid arengutingimusi vajavatele räimevastsetele, on värske uuringu põhjal oodata siinse räimeasurkonna hääbumist. Teisalt hõivab räime elupaiku tema edukamalt sigiv konkurent kilu, kelle saaki kalurid räimeks kipuvad deklareerima.
Raport: toidujulgeolekut ohustavad veenõudlus, põud ja poliitrahutused
Järgmisel kahel aastakümnel kujuneb suurimaks ohuks toidujulgeolekule kasvav veevajadus, osutab USA teadlaste värske raport. Toidu kättesaadavust hakkavad pärssima ka kuumalained, põuad, elanike ebavõrdne elatustase ja poliitiline ebastabiilsus. NIi kutsub raport maailma riike üles koostööle vastupidavama üleilmse toiduvaru loomisel.
Kanakasvatus: Äntu mõisa omaniku Lauri Bobrovski kogemuslugu
Äntu mõisa peremees Lauri Bobrovski jagab kogemusi. Kanakasvatusega alustamine - miks? kellele? kuidas?
Lambakasvatus: Iisaka talu peremehe Priidu Veersalu kogemuslugu
Enne loomade soetamist tuleb viia end kurssi, mida lambakasvatus tegelikult tähendab. Iisaka talu peremees jagab kogemusi.
Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina
Poollooduslike koosluste spetsiifilist looduslikku taimikut saab edukalt kasutada loomasöödana. Rakendusuuringut kokkuvõtva artikli autor on Meelis Ots Eesti Maaülikoolist
Erinevatel lubiväetistel on erinev mõju mullaomadustele ja taimede toitmistingimustele
Autorid: Priit Penu (METK), Valli Loide (METK) Muldade neutraliseerimine koos [...]
Euroopa mullakokkulepe – Läänemere piirkonnas võimalik
Veebiseminarid “A soil deal for Europe - mission possible in the Baltic Sea Region” keskendusid mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast.
Talirüps vajab vähem taimekaitset ja väetisi
Allikas: Eesti Taimekasvatuse Instituut10.06.2022 Talirüps (Brassica rapa L. var. silvestris Lam.) ehk õlinaeris [...]
Lihaveiste karjatamine 2021
FT Eesti OÜ katsetas 2021. aasta suvel lihaveiste uutmoodi karjatamissüsteemi. Praktilise meelelaadiga inimesele tundus esmalt selline viis ilmselge raiskamisena.
Kas põllul tehtavad pritsimistööd on ohtlikud kõrvalseisjale?
Eesti põllumajandusmaastik on ajaga oluliselt muutunud. Sadade aastate jooksul moodustasid suurema osa põllumajandusmaastikust looduslikud rohumaad, nüüdseks on aga järjest enam suurenenud haritava maa osakaal ning see trend jätkub. Kui pole just tegu mahepõllundusega, siis kasutatakse haritaval maal rohkemal või vähemal määral ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Nähes põllul pritsi, tekib arusaadavalt inimestel küsimus enda turvalisusest – seda nii põldude keskel elades kui ka juhusliku möödumise korral, kirjutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna nõunik Timo Torp.