Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine (veebipõhine kursus)
Seoses õppejõud Katrin Laikoja haigestumisega, LÜKKUB KOOLITUS 4. novembrilt EDASI [...]
Kas otsite uuesti?
Kui Te otsitavat ei leidnud, proovige uuesti!
Keemilised ohud toidus (veebipõhine kursus)
Täpsem info ja registreerumine SIIT Professor Tõnu Püssa koolitus tutvustab [...]
Toiduhügieen ja -ohutus, algaste (veebipõhine kursus)
Täpsem info ja registreerumine SIIT Katrin Laikoja koolitus annab baasteadmised [...]
Allergeeniohje toidukäitlemisettevõtte enesekontrolliplaanis (veebipõhine kursus)
Täpsem info ja registreerumine SIIT Katrin Laikoja koolitus annab toidukäitlejatest [...]
Toiduhügieen ja -ohutus, keskaste (veebipõhine kursus)
Täpsem info ja registreerumine SIIT Koolitus annab teadmisi toiduhügieenialase koolituse [...]
Biomajandus
Euroopa rohelise kokkuleppe ehk rohelepeppe tööriistaks on materjalide ringlus ja fossiilse toorme asendamine biotoormega ehk ring- ja biomajandus.
Tervete ja tugevate vasikate kasvatamine piimafarmides. Õpireis Soome.
Kuidas kasvab vasikas, kelle eest hoolitseb tema ema või ammlehm? Kuidas lüpsab lehm, kes lisaks piima tootmisele hoolitseb ka oma vasika eest? Nendele ja mitmele teisele küsimusele käisime Soome piimatootjate juures vastuseid otsimas.
Uus taskuhääling läheneb metsanduse tulevikuküsimustele lihtsalt ja teaduspõhiselt
Alates 9. maist on kuulamiseks üleval Eesti Metsaseltsi taskuringäälingute sari „Metsas on tulevik“, milles saatejuht Reigo Ahven arutleb nii teadlaste, visionääride kui praktikutega meie metsade oleviku ja tuleviku üle.
Kas saaks nii, et kui on külm, siis kütaks, ja kui on soe, siis ei kütaks?
Ei, seekord ei ole juttu kütteperioodi lõpetamisest seoses soojade ilmadega, vaid pealkiri on allegooriline meenutus ammusest sketšist. Tegelik küsimuse püstitus on hoopis järgmine: kas saaks nii, et kui liik on hävimisohus, siis kaitseks, aga kui liigi arvukus on tõusnud kordades üle optimaalse taseme, siis tegeleks arvukuse reguleerimisega?
Valdav osa Euroopa Liidus tarbitavast toidust on pestitsiidijääkidest vaba
Kokku analüüsiti 2020. aastal 88 141 proovi, millest 94,9% puhul jäid pestitsiidijääkide sisaldused piirnormide piiridesse. 54,6% proovidest ei sisaldanud pestitsiidijääke mõõdetavas koguses. Võrreldes 2019. aastaga vähenes uuritavate proovide arv 9,3% Covid-19 pandeemia tõttu.
Haritava maaga kaubeldi mullu aktiivselt
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 29.04.2022 Seisuga 31.12.2021 oli Eestis maakatastri statistika [...]
Rohelepe suunab struktuursetele muutustele
Euroopa Liidu liikmesriikide tasandil sõlmitud rohelepet toetatakse investeeringutega rohelisse tehnoloogiasse, kestlikesse lahendustesse ja uutesse ettevõtetesse. Suure eesmärgi saavutamiseks on seatud mitu vahe-eesmärki, mille hulka kuulub ka roheleppega seotud õigusaktide pakett ,,Eesmärk 55“.