Marina Lochi doktoritööst selgub, et teatud bakterite perekonnad suurendavad vasikate põletikureaktsiooni ja avaldavad negatiivset mõju edasisele jõudlusele. Väitekirjas leiti vasikate esimese kolme elunädala valgusisalduse seoseid tulevase viljakuse näitajate ja tervisega nende esimesel laktatsioonil.
Eesti Maaülikooli teadlased koos põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatega panid kokku roheülemineku teekaardi piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Sellest, millised on ülemaailmsed vajadused toidutootmisele ning milliste meetoditega saab muuta põllumajandust kestlikumaks, kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.
Millises Eesti koolis saab näha kõiki Eestis kasvatatavaid lihaveisetõuge? Loomulikult Järvamaa Kutsehariduskeskuses, mis ühena kahest Eesti kutsekoolist valmistab ette põllumehi.
Peatselt jõustuv metsade raadamise määrus on suunatud kuuele kaubale (soja, veiseliha, palmiõli, puit, kakao ja kohv) ja mõnedele nendest saadud toodetele. EL turule tootvad ettevõtted peavad veenduma, et kaup ei ole põhjustanud tootjariigis metsa seisundi halvenemist.
Edukaks keskkonnasõbralikukt põllupidamiseks on tarvis teadmisi ja kogemust. Milleks otsekülv ja vahekultuurid head on ja kuidas need panustavad keskkonnasõbralikku majandamisse? Põllupäevadel kuuled õhimõtteid, näed praktikaid ja kohtud mõttekaaslastega.
Orgaaniline süsinik mullas on põllumajanduse jaoks oluline näitaja, millel on suur mõju mulla viljakusele ja tervisele. Kuid kuidas seda täpselt mõõta? Selleks kasutatakse kahte peamist meetodit – fikseeritud sügavusega ja standardse mullamassi meetodit
Seirete järgi mõjutavad loodussõbralikud põllumajanduspraktikad elurikkust soodsas suunas. Aga kuidas praktikaid toimivad individuaalsemas võtmes, lähtuvalt konkreetsest põllumajandusettevõttest? Vaja on analüüsida praktikate mõju tootlikkusele.
Soome kohaliku toidu päev (Lähiruokapäivä - Osta tilalta) on meie mõistes avatud talude päev. Toimub juba 2016. aastast septembrikuu teisel nädalavahetusel
Kartulikasvatus on Eesti põllumajanduses oluline valdkond, kuid nagu paljud teisedki sektorid, seisab see kliimamuutuste ja ettearvamatute ilmastikutingimuste tõttu silmitsi mitmete väljakutsetega. Kartulikasvataja üks olulistest küsimustest on, millised sordid on kõige ilmastikukindlamad?
Rannu Seemne peremees Madis Ajaots vaatleb, kuidas innovatsioon ja teadmussiire on alati olnud ühed edukuse tagajad. Uut peab proovima „palju, aga tihti” nagu mõned maamehed ütlevad hoopis ühe teise asja kohta.
