Mai lõpus Lääne-Virumaal toimunud niidutehnika demopäeva tegid eriliseks nii uhkesse rivvi sätitud niidutehnika lipulaevad kui ka võimalus võrrelda sarnastes tingimustes töötavaid niidukeid ja muljursüsteeme. Lisaväärtuse päevale andsid niidetud ja närvutatud haljasmassist võetud kuivaine ja toortuha laboratoorsed analüüsid.
Kassari lahes Väinameres peitub unikaalne punavetikakooslus, mis kasvab mereveega üle ujutatud liivamadalatel. Punavetikad mängivad olulist rolli ökosüsteemi elurikkuse suurendamisel, toimides substraadina epifüütsetele vetikatele, pakkudes elupaika taimestikulembestele selgrootutele ja olles räimele oluline kudesubstraat. Punavetikat kasutatakse ka kosmeetikatoodetes, farmaatsiatööstuses ja laborites ning muudab eriliseks Kalevi kompveki „Tiina“.
Taliteraviljad õitsevad, sõltuvalt piirkonnast ja põllust esineb talinisu lehtedel jahukastet, nisu-pruunlaiksust ja helelaiksust. Taliodral esineb võrklaiksust ja jahukastet. Suvioder ja suvinisu on kõrsumisfaasides.
Konverentsi alapealkirjaks on “Teaduspõhine toiduohutus” ja sõna saavad eelkõige teadlased, kes annavad ülevaate uuematest teadussaavutustest, mis pikemas perspektiivis tagavad, et tarbijani jõuab puhas, kvaliteetne ja tarbijate ootustele vastav toit.
Kolme Balti riigi pangaliitude ja finantsettevõtete algatusel on välja töötatud kasvuhoonegaaside (KHG) heite kalkulaator, mis aitab ettevõtetel hinnata oma tegevuse CO2 jalajälge. Vahend on tasuta kättesaadav ettevõtetele, avaliku sektori asutustele, teadusasutustele ja muudele organisatsioonidele.
Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendeid ei tohi kasutada, kui temperatuur on kõrgem kui 25 kraadi ning ohutusnõudeid peavad järgima nii elukutselised põllumehed kui hobiaednikud. Õitsvate taimede pritsimine on loomulikult keelatud. PTA taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialisti Laine Järsi sõnul on inimeste, loomade ja keskkonna ohutuse tagamiseks oluline, et kõik taimekaitsevahendite kasutajad toimiksid vastutustundlikult.
Taliraps on õitsemise lõpetanud, toimub kõtrade ja seemnete kasv ning täitumine. Talioder õitseb, samuti talinisu varasemad sordid õitsemisega alustanud. Hetkel on lehehaiguste tase madal. Soe ja niiske ilm soodustab pähikufusarioosi levikut. Suvinisu- ja oder on terved ja võrsuvad kenasti.
Põllumajandustootjad täidavad paljusid keskkonnanõudeid. Põllumajandus ja elurikkus saavad ühte maastikku üksteist toetavalt kenasti ära mahtuda. Elurikkus on suurem mitmekesisemas maastikus, laiemate põlluservade ning püsirohumaa lisandumisel.
Kevad on traditsiooniliselt peamine metsa istutamise aeg, kindlasti ei tohiks aga jätta unarusse ka aasta-paar tagasi istutatud noori puid. Pärast kevadisi istutustöid ei tohiks mulda pandud taimi unustada: suvel tuleks ette võtta hooldustööd, et tagada puukestele head kasvutingimused, vabastades nad kiirekasvulistest rohttaimedest, mis istikuid lämmatama kipuvad.
Piirkondlike teekaartide eesmärgiks on kohalike sidus- ja huvirühmade huvi alusel määratleda kohalikest bioressurssidest, vajadustest ja võimalustest tulenevalt prioriteetsed suunad ja tegevused. Need oleksid aluseks piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvule, uuteks algatusteks ja koostööks ning kohalike bioressursside kestlikumale kasutusele. Tallinna Ülikool koostöös Maaeluministeeriumiga on loonud ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi metoodika.
