Kui Te otsitavat ei leidnud, proovige uuesti!
Aretustöö kuulub iga loomakasvataja igapäeva. Sellega tagab talunik oma karja kestlikkuse ja tootlikkuse, kusjuures tõuaretus evib tähtsust isegi keskkonnaeesmärkide saavutamises. Valdkond pälvib aga teenimatult vähe tähelepanu.
Lisandväärtuse andmine kohalike tõugude piimale muudab nende tõugude kasvatamise majanduslikult tasuvamaks ning aitab kaasa tõugude säilimisele. Eesti teadlased arendasid eesti maatõugu ja eesti punast tõugu piimatootjate ja -töötlejate jaoks välja kolm prototüüptoodet - hapukoorevõi probiootilise piimhappebakteriga, hapendatud puding ja jogurti-kohupiimalaadne toode.
Lektor: Maiju Pesonen, Soome Loodusvarade Instituut (LUKE) Aeg: 17-19. aprill [...]
Maaeluministeeriumis toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2022. aasta parima piimakarjakasvataja ja parima lihaveisekarjakasvataja.
Hobuste sõidu-ja veokatsetel toimusid eraldi arvestused eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu vanematele ja noortele hobustele 1 km traavis ja sammus. Kolmevõistluses tuleb lisaks läbida kuni 800 kg raskuse veokelguga 200 meetrit.
Vutikasvatajad on Eestis senini tähistanud sellise alternatiivse linnukasvatusharu tähtpäevi. Viimane neist toimus Ülenurmel 2017. a, mil esitleti prof. Harald Tiku raamatut „Eesti vutikasvatuse ajalugu ja eesti vutitõu aretuse ajalugu“ ja mis ilmus Eesti vutikasvatuse 40. ja eesti vutitõu 30. a aastapäevaks. Sellest on möödunud vuttide aretustöö kuuel (2016–2021) aastal (10 põlvkonda) ja on sobiv aeg teha taas kokkuvõtteid.
Eesti Tõulammaste Aretusühing (ETLA) on tegutsenud alates 2015. aastast. 2021 oli ühingus 21 aktiivselt tegutsevat liiget. ETLA lammaste populatsiooni suurus oli 01.01.2021. seisuga 2816 lammast, neist 1633 olid eesti valgepealised ning 1183 eesti tumedapealised.
Milliseid häid tavasid kasutavad Euroopa lihaveisekasvatajad, et tagada loomade parem tervis ning ettevõttele väiksemad kulud ja suurem tulu?
20. augustil, kohtusid Toris tori hobuse kasvatajad, et esitleda noorhobuseid aasta suurimal näitusel. Jõudluskatsete keskmes olid kaheaastased tori hobused.
Milline on lihaveisekasvatus Saksamaal Wachtbergi piirkonnas? Millised näevad välja glani tõugu veised? Lisanna Hiiemäe kirjutab kahest Saksamaal külastatud veisefarmist.
Miks ja millele peab sugupulli ostmisel tähelepanu pöörama ning miks peaks karjas kasutama puhtatõulist ja tõuraamatusse kantud sugupulli? Mitte iga isane veis ei ole aretuspull ja mitte iga aretuspull ei ole hea sugupull!
Lihaveisekasvatus on pika tasuvusega valdkond, seetõttu on eriti tähtis enne loomade koju toomist 9 korda mõõta. Luigeveski Agro perenaine jagab kogemusi.
