Igal aastal töödeldakse Belgias umbes 3,5 miljonit tonni kartulit friikartuliteks, kartulipüreeks, krõpsudeks ja helvesteks. Hof Te Kattemi talus toodetakse teravilja, sööda ja sigade kõrval mahepõllumajanduslikke kartuleid kuulsate Belgia friikartulite valmistamiseks.
Investeeringud maaparandusse ehk maaparandusprojektid ja -toetused kriitilise tähtsusega, et aidata põllumeestel ja metsamajandajatel lahendada neid probleeme, suurendada tootlikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine. Millised toetused ja investeeringud maaparandusse on planeeritud aastateks 2023–2027 ning kuidas need potentsiaalselt aitavad Eesti põllumehi?
Avatud talude päev peab tänavu oma kümne aasta juubelit. Üle 350 talu Eesti eri paigus ootavad külastajaid 20.-21.juulil.
Juba järgmisel aastal tuleb paljudel ettevõtetel hakata koostama ja esitama kestlikkusaruandeid. Kestlikkusaruandlus saab olema osa majandusaasta aruandest, sellele rakendub audiitorkontrolli kohustus ning seda tuleb esitada masinloetavas aruandevormis.
Põllumajandussektori osas on kliimakindla majanduse seaduse eelnõus seatud eesmärk vähendada KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2022. aastaga 14%. . Väiksema kuluga ja ühiku kohta suurema heite vähendamise potentsiaaliga on meetmed, mis on seotud maakasutuse muutusega – turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks või märjutamine, pikemas perspektiivis ka metsastamine.
Saaremaa, Muhu ja Ruhnu saared on valitud Eesti toidu piirkonnaks. Seda tiitlit kantakse 2025. aasta aprilli lõpuni. Saaremaa, Muhu, Ruhnu põhine toidupiirkond pakub kahtlusteta Eesti kõige merelisemaid ja saarelisemaid maitseid, avades kodumaise toidu propageerimisel ja tutvustamisel uue põneva vaatenurga.
Juuni lõpus ilmus ülevaatekogumik mahepõllumajandusest 2023. aasta kohta. Kuigi nii pindala kui ettevõtete arvu osas toimus eelmisel aastal väike tagasiminek, siis oleme mahemaa osakaalult Euroopas jätkuvalt esimeste hulgas.
Eesti Maaülikooli 2023. aasta uuring on toonud päevavalgele tõsised ohud, mis seavad kahtluse alla Eesti lõhilaste tuleviku. Uuring keskendus vohandilisele neeruhaigusele (PKD), mida põhjustab parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae, ja selle levikule Eesti vooluveekogudes. Uuringus hinnati paisude mõju veetemperatuurile ja parasiidi levikule, kuna kliimasoojenemine ja veemajandus võivad märkimisväärselt mõjutada lõhilaste elukeskkonda.
Suviteraviljad on jõudnud õitsemise kasvufaasidesse, seega selleks hooajaks on ka suviviljadel taimekaitsetööde aeg läbi saamas. Veel võib teha pähiku fusarioosi tõrjet, soojus-niiskus soodustab nakatumist. Varakult külvatud suvioder on juba sellises vanuses, et viljapeades on fusarioosi nakatunud terad näha.
Eestis käivitus loomatauditõrje programm, et aidata loomapidajatel tegeleda majandusliku mõjuga loomataudidega nagu infektsioosne rinotrahheiit (edaspidi IRT) ja veiste diarröaviirus (edaspidi VVD). Progremm vältab pea 10 aastat
