Vahekultuuride infopäeva järelkaja
Vahekultuuridele pühendatud eAgronomi põllupäev Arukülas andis ülevaate oma põldkatsest. Sel aastal külvati põllule 24 erinevat vahekultuuride liiki ja segu.
Kui Te otsitavat ei leidnud, proovige uuesti!
Vahekultuuridele pühendatud eAgronomi põllupäev Arukülas andis ülevaate oma põldkatsest. Sel aastal külvati põllule 24 erinevat vahekultuuride liiki ja segu.
eAgronom ootab kõiki 4. oktoobril kell 10.00 algavale vahekultuuride põllupäevale [...]
Vihmausside arvu ja mitmekesisust peetakse mulla viljakuse oluliseks kriteeriumiks, sest vihmaussid aitavad mitmel viisil kaasa terve ja bioloogiliselt aktiivse mulla kujunemisele
EPKK korraldab koostöös Liivimaa Lihaveisega õppereisi Inglismaale „Rohumaa kvaliteedikavad“ Aeg: [...]
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja „Toiduohutuse konverents 2023: Kestlikud toidusüsteemid” Aeg: 7. [...]
Maaelu Edendamise Sihtasutus koos Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga kutsub teid infopäevale [...]
Ahisilla taluaed Harjumaal sai alguse lastega. Põhirõhk tootmises on köögiviljakasvatusel ja lisandväärtust loovad lõikelilled.
Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.
Puutsa talus on taastava põllumajanduse võttena juba neli aastat praktiseeritud portsjonkarjatamist. Videos räägib Airi Külvet kogemustest.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hübriidkonverents „Teraviljafoorum 2022“ Aeg: 8. detsember 2022 kell 10.00 [...]
Kliimamuutus mõjutab reaalselt üha enam meie keskkonda ning Euroopa põllumajandust ja metsandus. Suurendamaks vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ja aktiivselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele, töötab Eesti talunik Airi Külvet välja oma karjaloomade jaoks jätkusuutlikke praktikaid läbi tervet talu hõlmava lähenemisviisi. „See ei ole raske, kui pidada silmas eesmärki: parem muld, mis on jätkusuutlikum ja annab pikemas perspektiivis suurema saagi.“
Poollooduslike koosluste spetsiifilist looduslikku taimikut saab edukalt kasutada loomasöödana. Rakendusuuringut kokkuvõtva artikli autor on Meelis Ots Eesti Maaülikoolist