Talirüps vajab vähem taimekaitset ja väetisi
Allikas: Eesti Taimekasvatuse Instituut10.06.2022 Talirüps (Brassica rapa L. var. silvestris Lam.) ehk õlinaeris [...]
Kas otsite uuesti?
Kui Te otsitavat ei leidnud, proovige uuesti!
Infopäev Läänemaal: haljasväetised ja taimekaitse mahetootmises
Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab infopäeva Läänemaa mahetootjatele, kus teemaks on [...]
Maheviljeluse esitluspäev Eesti Maaülikoolis
Aeg: 4. juuli kell 10.00-14.00 Koht: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eerika [...]
Infopäev: Haljasväetised ja taimekaitse mahetootmises
Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab infopäeva Jõgevamaa mahetootjatele, kus teemaks on [...]
Infopäev: Haljasväetised ja taimekaitse mahetootmises
Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab infopäeva Võrumaa mahetootjatele, kus teemaks on [...]
Maheteraviljakasvatuse õpiring 2022
Mahepõllumajanduse Koostöökogu korraldab koostöös Eesti Maaülikooli Mahekeskusega maheteraviljakasvatuse õpiringi. Õpiringi [...]
Infopäev: PMK maheviljelusalaste uuringute tutvustus
Maheviljeluse uuringute tutvustamise põllupäev toimub 29. juunil 2022 Kuusikul, Raplamaal
Segased lood süsinikukrediidi ja põllumajandusega
Süsinikupõllundus on viimasel ajal saanud palju kõlapinda ja tekitanud rohkelt küsimusi. Sellest räägitakse kui uuest rohelisest ärimudelist, mis aitab saavutada kliimaneutraalsust ja samal ajal pakub põllumajandustootjale täiendava sissetuleku teenimise võimaluse süsiniku sidumist soodustavate praktikate rakendamise eest. Kuidas täpselt, on aga veel ebaselge.
Kuidas säästa nii väetise kui taimekaitsevahendite pealt
Eesti põldude mullaelustiku elurikkus on väga kõrge, kuid mõned laialtlevinud maaharimise võtted võivad viia mulla vaesestumise teed.
Seemnefestivali ettekannete järelevaatamine
Märtsi alguses valmistuti külvihooajaks virtuaalse seemnefestivaliga. Terve nädala jooksul ol [...]
Esitluspäev PMK Kuusiku katsekeskuses
Aeg: 28.06.2022 Koht: PMK Kuusiku katsekeskus Üritust korraldavad Põllumajandusuuringute Keskus [...]
Mida teha kui väetist napib?
Põllumeeste valmisolek eelseisvaks kevadeks on erinev – osa on kevadkülviks valmis, väetised, kütus jm on laos olemas, osa aga katsub valmistuda. Praeguses majanduskeskkonnas on kaubad muutunud mitu korda kallimaks, ühtlasi on halvenenud nende kättesaadavus. Seetõttu on ressursside kasutamise kalkuleerimine hädavajalik. Taliviljad ja rohumaad ootavad kevadel esimesel võimalusel toitmist. Seejärel on vaja suvekultuuride külvipinnad väetada. Mida teha olukorras, kus väetist ei ole nii palju kui vaja?