Maaelu taskuhäälingud kirjeldavad maaettevõtlusega alustajatele tegevusega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte kogemuslugude kaudu.
Viljandimaal asuvas Pajumäe talus on kasvamas 200 erinevas vanuses maheveist, nendest 90 on tööturul aktiivsed ehk tegelevad süsteemselt piima andmisega.
Toidutootmine on põnev, pakub pidevat arengut ja võimaldab ennast väga erinevate valdkondadega kursis hoida.
Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?
Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
märts 2023
Tootmisest väärindamisse
Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg oli väike poiss, kui järjekordse piimakriisi ajendil tuli tema vanematel mõte, et võetud kohustuste täitmiseks ja piima eest õiglasema hinna saamiseks võiks proovida toorainele lisandväärtust anda.
Esimesed katsetused tehti taluköögis potis, toodeteks jogurt ja kohupiim. Seejärel hakati neile erinevaid moose ja maitseid juurde lisama ja tootearendus, mis tänaseni iga-aastaselt uusi põnevaid pakkumisi tarbijateni toob, oligi hoo sisse saanud.
Talus on kasvamas 200 erinevas vanuses maheveist, nendest 90 on tööturul aktiivsed ehk tegelevad süsteemselt piima andmisega.
Alustada saab vähesega
Väärindamisega alustamiseks oli vaja vähemalt kahte ruumi, ühte piimatoodete valmistamiseks ja teist pakendamiseks.
Eeltingimusteks nõuetele vastavuse osas oli veeühenduse ja kanalistatsiooni olemasolu. Täiesti juhuslikult olid sellised ruumid olemas, mõeldud algselt küll lüpsjale elupaigaks kohandamiseks, kuid võeti tarvitusele hoopis tänase meierei eelkäijana. Esimesed seadmedki olid lihtsad: kasutatud või kokku laenatud. Tähtsamateks nendest olid 2 umbes 500 liitrist tünni, milles piim pastöriseeriti, et sellest siis edasi erinevaid tooteid teha.
Väikemeierei on Viljari sõnul rohkem katselabor kui tööstus. Pajumäel toodetakse põhimõtteliselt kõiki mõeldavaid ja mõeldamatuid piimatooteid pudelis toorpiimast kuni eksootilise selitatud või ehk gheeni. Viimases on Veidenbergide käes lausa kohalik monopol.
Tootearenduse mõttes Pajumäe rahvas enda sõnul liigselt pead ei vaeva, kuigi allakirjutanu loeb veebipoest 74 (!) erinevat nimetust piimakaupa. Viljari sõnul igal aastal nad siiski paar uut asja sortimenti lisavad, kuid sisend selleks tuleb enamasti kas tarbijatelt endalt või näiteks mõnes teadus-arendusprojektis kaasa lüües. Üheks heaks infokorjamise kohaks peab ta Tartu turul asuvat müügiletti, kus tarbijatega võimalik vahetult suhelda ja häid mõtteid ja soove kokku koguda.
Lehmad annavad lisaks toorianele ka tähenduse
Seda, et piimatoodete tegemiseks omal lehmad peavad olema, Viljar ei arva. Kuid tema sõnul on teadlikule ostjale personaalsus ja läbinähtavus ning lühike tarneahel ning arusaam protsessist väga olulised. Seega annab isikustatud tooraine olulise konkurentsieelise.
Pajumäel on tööl hulk spetsialiste, kes on õppinud oma ameti selgeks kohapeal töötades. Viljar ise on lõpetanud Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala. Piimatehnoloogiale on õpingutes võimalik spetsialiseeruda Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskooli toidutehnoloogia erialal, koolist on Pajumäel käinud ka mitmeid asjalikke praktikante. Igapäevast tuge ja teiste tootjate kogemust jagatakse Talumeiereide Liidus, mille liikmeskonda Pajumäe talu kuulub. Liit koondab üle Eesti 23 piimatöötlemisega tegelevat või sellest huvitunud ettevõtet ja omavahel suheldakse tihedalt.
Moodsa meierei, mille eest kaubaauto sõidab välja igal tööpäeval ja vahel sagedaminigi, ehitamiseks kasutati Euroopa Liidu rahastusvahendeid nii investeeringutoetuse kui ka soodustingimustel MES laenu näol. Viimase eeliseks on muuhulgas pikk maksepuhkus. Tänu sellele erisusele on võimalik ettevõte planeeritud mahtudega tööle saada, enne kui laenu tagastama hakatake ja ka hilisemate turulanguste korral võtta fookus korraks kohustuste teenindamiselt ja keskenduda ettevõtte stabiilsena hoidmisele. Kuigi põlistalul oli pakkuda finantseerijatele ka omajagu tagatist näiteks metsamaa näol, ei pea Viljar tõenäoliseks, et äriplaan oleks ilma toetusrahadeta teostatav olnud.
Pajumäe on mahetootja, valitud ka oma jätkusuutlike tehnoloogiate juurutamise näitega Eestis esindama Läänemere-sõbraliku talu konkurssil. Samuti on olnud nii vana peremees Arvo kui Viljar ise Aasta Põllumehe nominendid, mis on Eesti põllumajanduse väärikaim tunnustuskonkurss.
Teadus ja tegu
Pajumäe talus tehakse palju koostööd teadusasutustega. Nii on tehtud koostööprojekete nii Piimaklastri kui ka näiteks Organic Estoniaga. Esimene tegeleb eeskätt kõrgema lisandväärtuse loomisega sektoris läbi innovatsiooni, teine kommunikeerib kohaliku mahetootmise väärtust nii inspiratsiooniks tootjatele ja tarbijatele kohapeal, kui Eestit tutvustades väljaspoole.
Kuigi kaugeltki kõikidele koosviibimistele, koolitustele ja koosolekutele on igapäevase majandustegevuse ja oma elu kõrvalt lootusetu jõuda, annavad sellised partnerid võimaluse jooksvalt infovoos sees olla, ja seeläbi vajalikku ka tabada. Kasvõi mööda mines võib Veidenbergi kogemuse põhjal midagi kasulikku kuulda.
Põnev ja võimalusterohke tegevusala
Erialavalikut noor mees kiidab. Toidutootmine on põnev, pakub pidevat arengut ja võimaldab ennast väga erinevate valdkondadega kursis hoida. See avardab silmaringi ja hoiab motivatsiooni.
Väljakutset pakub eeskätt toote hinna hoidmine tarbijatele tasukohasena. Pajumäe tugevuseks on ühtne ja hea väljaõppega meeskond, kus igaühel oma roll. Ise loomi söötes ja samal ajal juustu keetes ja seda tee ääres müües ettevõtjana jätkusuutlik pikas plaanis ei olda. Alustamiseks, kas ettevõtlus õnnestub ja sobib, on selline väikses mahus katsetamine aga igati sobilik.
Huvilistel soovitab Viljar mõni väiketootja üles otsida ja sealt otse infot küsida. Tema ise võtab huvilisi alati hea meelega vastu. Tugev võrgustik on sellele alal tegutsedes oluline ja kõikidele osapooltele lisandväärtust loov.
Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna
Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit