Allikas: Palopuron symbioosi
Artikkel avaldatud esmakordselt maainfo.ee veebis 30. detsember 2020. a
refereeris Agnes Kivistik, PMK
Knehtilä Farm on ühistulise toidutootmise süsteemi keskus. Selle Hyvinkääl, Soomes asuva mitme ettevõtte koostöövõrgustiku eesmärk on toota kohalikku mahetoitu kasutades kohalikust toorainest toodetud bioenergiat ja ringluses olevaid toitaineid.
Palopuro agroökoloogilise sümbioosi projektis (2015-2016) osalesid tootjad, töötlejad, Helsingi Ülikooli põllumajandusüksus ja LUKE Soome Loodusvarade instituut. Projekt on rahastatud keskkonnaministeeriumi RAKI programmi poolt. Peale projekti lõppemist viivad seda edasi kohalikud ettevõtted ning Helsingi Ülikool jätkab teadusuuringuid biofüüsilisest ja sotsiaalsest vaatenurgast.
Projekti idee:
- Luua energia- ja toitainete rikas iseseisev toidu tootmissüsteem, mille tootmine on kogukonnale ja tarbijatele läbipaistev.
- Suurendada majanduslikku tasuvust erinevate, kuid seotud tegevuste integreerimise kaudu tootmises ja töötlemises. See integratsioon vähendab vajadust osta energiat, sööta ja väetiseid. Peale selle teenib ühistu lisatulu, müües üleliigset bioenergiat.
- Suurendada energia isevarustatust, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid tooteühiku kohta. Lisaks tehakse ühendatud jõupingutusi, et suurendada toitainete tsüklit bioloogilistes materjalides ja protsessides, vähendades samal ajal toitainete kadu keskkonda.
- Tugevdada kohalikku kogukonda, ühendades tarbijad uuesti oma toidu allikaga. See projekt seab tarbijad ja tootjad lähedusse ning võimaldab läbipaistvat ja arusaadavat tootmisprotsessi.
Sümbioos toimib partnerite vahel, kes juba paiknevad geograafiliselt lähestikku, soodustades omavahelist innovatsiooni ja arengut. Palopuro sümbioosis teevad koostööd tootjad (põllumajandustootjad, pagaritöökoda ja teised sama piirkonna firmad), instituudid (kohalikud ja piirkondlikud haldusasutused, teadusinstituudid) ja kohalik kogukond (tarbijad ja kohalikud elanikud). See esimene omataoline süsteem on praktiliselt kasutusele võetud Lõuna-Soomes Palopuro külas, umbes 50 km Helsinkist. Palopuro agroökoloogilise sümbioosi eesmärk on toota kohalikku mahetoitu kasutades kohalikust toorainest toodetud bioenergiat ja ringluses olevaid toitaineid.
Knehtilä 340 hektariline teraviljatalu on selle isemajandava toidutootmise süsteemi keskmes. Just see 2015. aasta keskkonnasõbralike talude konkursi võitja on välja töötanud mahetootjate ja töötlejate võrgustiku. Knehtilä talu maadelt toodetud ja jahvatatud vili küpsetatakse leivaks samas piirkonnas paikneva Samsara mahedas pagarikojas. Jahvatamisel ja küpsetamisel tekkiv kadu kasutatakse ära kas söödana kanade toitmisel, 6000 kanaga Mäntymäen kanalas või energia allikana biogaasi tootmisel. Mahemunad lähevad küpsetamiseks pagarikojas kui ka müügiks.
Kohalike kanade ja hobuste sõnnik koos põldudelt tuleva biomassiga töödeldakse anaeroobselt biogaasiks. Biogaasi kasutatakse teraviljade kuivatamiseks ja jahvatamiseks, pagarikoja ahjudes, põllumajandusmasinates ning ülejääk müüakse kohalikele sõiduautodes kasutamiseks. Biogaasi tootmisel tekkiv toitainerikas jääk, kasutatakse koostööpartnerite põldudel orgaanilise väetisena.
Kõik koostööpartnerid müüvad osa oma toodangust otse kohalikule tarbijaskonnale. Knehtilä talus on ka talupood ja toodangut müüakse ka iga-aastastel toidulaatadel. Palopuro küla külastab aastas üle 10 000 inimese, mis on oluline tõus külastatavuses projektile eelnevast ajast. Külastatavuse number on märkimisväärne ka selle poolest, et külas elab umbes 600 inimest. Selliselt majandatud süsteem, kus energia on ringluses, kuid bioenergia liinid on suletud, on jätkusuutlik ja isemajandav.
Koostööpartnerid võtavad arvesse kõiki tootmise aspekte ja püüdlevad igas etapid maksimaalse jätkusuutlikuse poole. Mulla tootlikus ja tervis paraneb tänu ringlusest tuleneva biomassi taaskasutamisega. Süsteem säästab loodusvarade kasutamist ja vähendab toitainete jõudmist Läänemerre. Tootjate koostöö on kasulik nii keskkonnale, kui ka toob lisaväärtust ja kasu sotsiaalsest vaatevinklist. Nimelt puudub selles külas nii kool kui ka raudteejaam, mis teiste taoliste külade puhul võib viia kogukonna välja suremisele. Tootjate korraldamine sümbioosi mudelis loob nii füüsilise kui ka vaimse ruumi tootjate ja tarbijate kokku viimisel. Knehtilä talu on avanud end ka kohaliku kogukonna kohtumispaigaks. See võimaldab selles väikeses külas hoida elujõudu ja kogukondlikku kokkukuuluvustunnet.
Selle pilootprojekti eesmärk oli luua süsteem, mida saab ka üle kanda ja rakendada teistesse kogukondadesse üle Soome. Selline koostöövorm võib olla Soome jätkusuutliku mahekasvatuse sektori tulevik.
Agroökoloogiliste sümbiooside võrgustiku projekti (2017–2020) eesmärk on suurendada agroökoloogilise sümbioosi (AES) mõistet ühest tegevuskohast suuremasse ulatusse, rajades AESi projektide võrgustiku, kuhu on integreeritud kohalik toidu – ja biogaasi tootmine. AESi rakendamise kaudu on võimalik saada majanduslikku kasu piirkondlikul tasandil. Projektipartneriteks on Mäntsälä vald, kohalik energiafirma Nivos Energia Oy, koostöös LUKE Soome Loodusvarade instituudiga. Projekti rahastatakse toitainete ringlusse võtu edendamiseks ja saarestiku seisundi parandamiseks.
Rohkem infot:
