Avaldatud: 4. juuli 2024Kategooriad: Kalandus, Keskkond, UudisedSildid: , ,

Allikas: Vohavat neeruhaigust põhjustava parasiidi Tetracapsuloides bryosalmonae leviku ja mõju uuring Eesti lõhilastel. Autor: Manuela Kollom, METK. Ariktli foto: Anti Vasemägi.

Eesti Maaülikooli 2023. aasta uuring on toonud päevavalgele tõsised ohud, mis seavad kahtluse alla Eesti lõhilaste tuleviku. Uuring keskendus vohandilisele neeruhaigusele (PKD), mida põhjustab parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae, ja selle levikule Eesti vooluveekogudes. Uuringus hinnati paisude mõju veetemperatuurile ja parasiidi levikule, kuna kliimasoojenemine ja veemajandus võivad märkimisväärselt mõjutada lõhilaste elukeskkonda. Uurimisgrupi töö tulemused rõhutavad vajadust kiirete ja tõhusate meetmete järele, et kaitsta lõhilaste populatsioone Eestis.

Haigust põhjustav parasiit on juba ammu tuntud

Vohandiline neeruhaigus on lõhilastele suur oht nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis on PKD-d põhjustav parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae olnud lõhilaste seas juba üle kümne aasta tuntud, kuid paisude ja paisjärvede mõju parasiidi levikule ei ole seni põhjalikult uuritud. Paisud ja paisjärved võivad muuta vooluveekogude füüsikalis-keemilist režiimi, tõstes veetemperatuuri ja muutes hapnikusisalduse taset, mis omakorda soodustab parasiidi levikut ja haiguse virulentsust.

Uuring hõlmas 16 paisu ja 14 jõge üle Eesti. Proove koguti paisudest nii üles- kui ka allavoolu, et võrrelda veetemperatuuri ja parasiidi leviku andmeid. Seirepunktid valiti lähtuvalt lõhilaste sigimisalade paiknemisest võimalikult lähedal paisjärvedest üles- ja allavoolu. Uuring keskendus peamiselt forellidele, kuna see liik on lõhilaste seas haigustundlikum ja esindatud nii ranniku- kui ka sisemaajõgedes.

Kõrgem veetemperatuur soodustab parasiidi levikut

Normaalse (a) ning vohandilise (b) neeru ristlõige. Allikas: Vohavat neeruhaigust põhjustava parasiidi Tetracapsuloides bryosalmonae leviku ja mõju uuring Eesti lõhilastel

Uuringu tulemused näitasid selgelt, et veetemperatuur tõusis märkimisväärselt paisude allavoolu osades. Kõrgem veetemperatuur soodustas parasiidi levikut ja intensiivistas haiguse sümptomeid. Parasiidi esinemissagedus ja arvukus olid kõrgemad paisude allavoolu lõikudes, mis viitab paisude ja paisjärvede negatiivsele mõjule lõhilaste tervisele.

Selgus, et paisude allavoolu lõikudes olid PKD sümptomid, nagu neeru- ja põrna vohandilisus ning aneemia, märkimisväärselt intensiivsemad. Kalade suremus oli samuti kõrgem, eriti suveperioodil, kui veetemperatuurid olid kõrged. Laborikatsetes näidati, et veetemperatuuri tõus üle 19°C põhjustas lõhilaste seas massilist suremust, ulatudes kuni 90%-ni.

50 aasta jooksul kaob suur osa lõhilaste elupaikadest

Kliimamudelid ennustavad, et järgnevate 50 aasta jooksul kaob suur osa lõhilastele sobivatest elupaikadest Euroopas, mis viib populatsioonide väljasuremiseni. Eestis on viimase 30 aasta jooksul täheldatud forelli arvukuse märkimisväärset vähenemist. Tetracapsuloides bryosalmonae ja sammalloomadele sobivad alad ei pruugi oluliselt väheneda, kuid lõhilaste asurkonnad kõrge PKD riskiga elupaikades vähenevad või kaovad.

Uuring näitab, et paisudest allavoolu jäävad jõelõigud on lõhilaste jaoks kõrgeima PKD riskiga. See ei tähenda, et teistes jõelõikudes sarnast probleemi ei esineks. Paisude mõju veetemperatuuri tõusule ja T. bryosalmonae levikule põhjustab tõsisemaid neeruhaiguse sümptomeid, mis halvendab lõhilaste elutingimusi. Prognooside kohaselt muutuvad paisude mõjualas olevad elupaigad ka meil lõhilastele, eriti forellile, järgmise 50 aasta jooksul suurel määral sobimatuks.

Leevendusmeetmed

Paisude eemaldamine

Kõige loomulikum ja mõjuvam leevendusmeede on paisude täielik eemaldamine ning kunstkärestike loomine. See aitaks vähendada paisudest allavoolu jäävate jõelõikude suvist veetemperatuuri ja tõenäoliselt vähendada PKD sümptomite intensiivsust ja kestust.
Paisude eemaldamisega kaovad mitmed paisude poolt põhjustatud keskkonnahäiringud ning paraneb vooluveekogude üldine ökoloogiline seisund.

Elupaikade taastamine

Oluline on taastada elupaiku ka teistes tugevalt muudetud jõelõikudes. Eelkõige kaldavarjutuse loomine õgvendatud ja kaldapuistuta jõesängides aitab parandada vooluveekogude temperatuurirežiimi, vähendada erosiooni ja parandada jõgede üldist ökoloogilist seisundit.

Reostuskoormuse vähendamine on samuti tähtis, kuna eutrofeerumine suurendab sammalloomade biomassi ja T. bryosalmonae arvukust.

Veepeegli pindala vähendamine ja lisavarjutus

Kui paisude eemaldamine pole võimalik, on oluline vähendada päikesekiirgusele avatud veepeegli pindala ja luua lisavarjutus. Mujal maailmas on seda tehtud näiteks veehoidlatele ujuvate päikeseparkide rajamise kaudu.

Varjutamine vähendab veepinnale jõudva päikesekiirguse hulka, langetab pinnakihtide veetemperatuuri ja primaarproduktsiooni, mis avaldab positiivset mõju paisudest allavoolu jäävale jõeosale ning vähendab vetikaõitsengute ja hüpoksia esinemise tõenäosust.

Kokkuvõttes on paisud juba praegu Eesti lõhilaste asurkondadele tugevalt limiteerivaks teguriks nii rändetõketena kui ka muude negatiivsete mõjude tõttu. Paisude ja vohandilise neeruhaiguse vahel on tugev seos, kus paisud toimivad oluliste haiguskollete tekitajatena allavoolu jäävates jõelõikudes.

Koos kliimamuutustega süveneb tulevikus paisude ja tugevalt muudetud jõeosade põhjustatud keskkonnahäiringute mõju.

Sellega seoses on vaja toidujulgeoleku tagamiseks arendada keskkonnasõbralikku mahevesiviljelust. Loe:

Mida on vaja teha Eestis mahevesiviljeluse arendamiseks?

Raport: toidujulgeolekut ohustavad veenõudlus, põud ja poliitrahutused

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/