Tänavusel Piimafoorumil mindi tagasi piimatootmise juurte juurde – räägiti maa, taime ja looma sümbioosist. See on ju igipõline kooslus, üks ei saa teiseta. Maal (mullal) on vaja taime, taimel looma. Kaasajal räägitakse tihti, et inimesed peaksid tarbima rohkem taimetoitu, säästes nii rohkem looduskeskkonda. Aga kui loomakasvatus hääbub, jääb vähemaks linde, kes toituvad putukatest ja ussikestest, sest putukatele ja ussikestele pole piisavalt looduslikke kooke ja šokolaadikomme. Jääb vähemaks ka nn põlistaimi nagu kullerkupp või pääsusilm või meelespead, mis meie looduses alati kasvanud.
artikkel ilmus EPKK veebilehel 13.05.2021
Kliima ja keskkonna teemad ning null-emissioon on tulnud selleks, et jääda. Põllumeeste ja toidutöösturite seas on ettevõtjaid, kes juba praegu viivad edukalt ellu keskkonnasäästlikke tegevusi, saavutades sellega olulise konkurentsieelise.
Samas on väga oluline ka tarbijate teavitus ja see on meie kõigi ühine ülesanne. Tarbijaid on vaja õpetada ja viia nendeni tõdemus, et piim ei ole vesi, mida lihtsate vahenditega maa seest ammutada.
Joogipiima tarbimine näitab Euroopa riikides selget langustrendi. Vaid Hiina, Aafrika ja teistes Aasia riikides piima tarbimine suureneb. Kuna joogipiim on langevas trendis, on väga raske selles segmendis tõsta toodete hinda. Langeva turu olukorras pigem langevad hinnad, aga tootjatele vajalike tehnoloogiliste lahenduste hinnad kasvavad.
Piima ja piimatoodete hinnad on aastaid püsinud samal tasemel.
Hinnamuutus on tulnud tootjate ja töötlejate investeeringutest ressursside tõhustamise, digitaliseerimise ja läbi innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmise. Uute keskkonna eesmärkide elluviimiseks, loomade heaolu suurendamiseks, kuid samas vähendades piima tootmismahte, peame olema tulevikus valmis piima ja piimatoodete hindade tõusuks. Tootja ja töötleja ei pea oma vahenditest tagama kliima ja keskkonna eesmärkide täitmist.
Ka sööda hinnad on täna kõrgemad võrreldes kümne aasta tagusega. Soja vastasus on kasvav trend, kuid enne, kui soja täielikult keelustada, tuleks mõelda, missugusel viisil kasvatatud soja söödas kasutatakse. Soja kasutamine söödas on alates 1990-datest suurenenud 3,5 korda. Paljud sojasordid, mida turustatakse, on kasvatatud jätkusuutlikult. Ka Eestis võiks teadusarendustegevuse kaasabil katsetada sojasorte, mis sobivad Eesti kliimasse ja mulda. Kindlasti kujuneb järjest olulisemaks küsimus, kuidas maksimeerida kohaliku sööda tähtsust.
Taimsed alternatiivtooted on paljude tarbijate arvates tervislikumad kui piim ja liha, samas teadusuuringud seda ei tõenda.
Taimsete alternatiivide tarbimist propageerivad mitmed suured korporatsioonid, kel on eelkõige huvi suurendada oma toodete turgu. Ka on taimsete alternatiivide tootmise hind palju kõrgem kui piima tootmise hind.
Covidi kriisist on kõige kiiremini välja tulnud Hiina. Kuigi Euroopas on teatud piimatoodete tarbimine endiselt madalas seisus, on tootmine, laovaru tase normaalne, isegi pisut kasvanud. Kasvanud on ka eksport EL-st välja. USA turg on eriline selle poolest, et või tarbimisest üle poole kuulub HoReCa sektorile, mistõttu sai just või tootmine suure löögi, jaekaubandus ei suutnud või kogu tootmismahtu ära realiseerida. Covidi-eelne maailm ei taastu nähtavasti enam kunagi. Tavatarbijad hõivavad küll restoranid ja kohvikud ja tõstavad sellega HoReCa sektoris käivet, kuid ärireiside osakaal tulevikus jääb kindlasti väiksemaks. Veebivahendusel kohtumised hoiavad kokku aega ja raha.
Jätkusuutlik tootmine
Tarbijale on jätkusuutlik tootmine, muuhulgas ka rohumaadel kasvavate loomade piima tootmine arusaadavam kui mahe. Kindlasti on tulevikus loomade heaolu teemad järjest olulisemad. Suureneb nõudlus kohalike toodete järele, tähtsustuvad toitumise aspektid ning nõudlus toodete järele, mille pakendamisel kasutatakse vähem plastikut.
CO2 emissioonis on Eesti Euroopa Liidu väikseimate eritajate seas, olles tagantpoolt kolmas ehk väikseim emissiooni tekitaja. Lisaks CO2 emissiooni vähendamisel ja lämmastiku, fosfori ning metaani osakaalu vähendamisel tuleb tegeleda ka vee ressursi säästlikuma kasutamisega. Siiski on jätkusuutlike programmide juurutamine oluline nii kohaliku tarbimise kui ekspordi suurendamisel. Üks on kindel, et kui tootja ja töötleja ei kohanda oma toodangut linnastunud tarbija nõudlusele vastavalt, siis ainult maal elavate inimeste tarbimisega piimandus ellu ei jää.
Pikaajaliste strateegiate elluviimiseks võiks poliitika olla stabiilsem. Vastasel juhul võivad tootjate ja töötlejate investeeringud minna tühja.
Biogaasijaamade võrgustiku arendamine on üks võimalus Roheleppe eesmärkide elluviimisel. Farmides tekib biogaasi tootmiseks vajalikku ressurssi iga päev, mistõttu tuleks need rajadagi farmide juurde. Võrgustik peaks andma võimalust ka kohalikul elanikul jaama oma biojäätmeid viia. Ka päikesepaneelide kasutamiseks on farmid sobilikud, sest päikesepaistelisel suve ajal, on lautades energia vajaduse suurem, samas kui talvesessioonil, kui päikest vähe, vajadus väiksem.
Karjakasvatus on sümbioosi maa ja taim oluline element. Kui mineraalväetiste kasutamise mahtu aasta-aastalt vähendatakse, on just orgaaniline väetis see, millega tühimikku täita. Selleks on aga vaja looma.
Piimafoorum on järelvaadatav tõlketa SIIN.
Foto: MENU Meedia
I Piimaturg ja majanduskeskkond
Üldine majanduskeskkond bioringmajandus – Christophe Lafougere, GIRA
2021. a. toimunud ülemaailmse söödauuringu tulemustest – Patrick Charlton, Alltech Europe / Alltech Coppens
Jätkusuutlik, vastutustundlik ja ressursse säästev piimatootmine – Lisa Fast, Livestock Water Recycling
Piima kvaliteedinäidikute majanduslik ülevaade – Ants-Hannes Viira, EMÜ
II Muld – taim – lehm – piim
Muld – taim – lehm – piim / Agronoomia – Margus Lepp, Agrone Grupp
Piimanduse tulevik töösturi silmade läbi – Jaanus Murakas, AS E-Piim Tootmine
Kuidas toetatakse kliimaeesmärkide elluviimist? Erinevad toetused piimandusele – Marko Gorban, Maaeluministeerium
Korraldaja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Konverents toimus MAK 2014-2020 „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames; Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
