Avaldatud: 4. juuli 2023Kategooriad: Taimekasvatus, UudisedSildid: , ,

Allikas: Novaator.err.ee
Rait Piir, 30.06.2023

Kliimamuutusest tulenevate põudadega kohanemiseks keskenduvad Eesti sordiaretajad üha enam taliviljade aretamisele, mis ei pea rinda pistma sagenevate kevadiste ja suviste põudadega.

Eesti Maaülikooli taimekasvatuse dotsent Evelin Loit märkis, et viimased suved on Eestis olnud keskmisest kuumemad ja kuivemad. “Eestis on olukord veel talutav võrreldes Euroopa lõunaosaga. Samas on Eestis tekitanud probleeme sademetevaene mai,” ütles Loit ERR-ile. “Näiteks aastatel 2016, 2017, 2018 ja 2020 oli sademeid kõvasti alla pikaajalise keskmise, milleks on 53 millimeetrit. Nimetatud aastatel oli Tartus sademeid vastavalt 2, 16, 8 ja 32 millimeetrit. Käesoleval aastal oli üheksa millimeetrit. See trend tulevikus jätkub ja see mõjutab põllumajandust ning seeläbi toiduga kindlustatust,” nentis teadlane.

Loidu sõnul osalesid Maaülikooli teadlased mõned aastad tagasi taanlaste juhitud üleeuroopalises uuringus, kus analüüsiti põllumajandussektori kohanemist kliimamuutustega aastatel 1991–2000 ja 2012–2016. “Võrreldud ajaperioodide jooksul on Põhja-Euroopas oluliselt suurenenud selliste taliviljade osakaal nagu taliraps ja talinisu. Ühelt poolt tuleneb taliviljade suurem osakaal pehmematest talvedest, kuid lisaks on väga oluline seegi, et taliviljad suudavad märksa paremini kasutada talvist niiskust,” selgitas Loit.

“Ka käesoleval aastal on näha, kuidas talivilja põldudelt on veel lootust midagi saagiks saada. Suviviljade taimed on aga väikesed ja saagipotentsiaal väga madal,” lisas ta. Loidu sõnul on Lõuna-Euroopa pidanud juba aastaid valima sorte põuakindluse järgi. “Põuaga saavad paremini hakkama sordid, millel on tugev ja sügav juurestik. Samuti mõjutab veekasutustõhusust lehtede pind, kuju ja õhulõhede regulatsioon,” märkis teadlane.

Kliimamuutusega paremini toimetulekuks tuleb Loidu hinnangul üle vaadata ka veemajandus. “Oluline on läbi mõelda nii niisutamine kui ka kuivendamine. Kui niisutamine on Lõuna-Euroopas levinud võte, siis kuivendamine on oluline Eestis veerohketel kuudel. Laiemalt vaadates on vaja suurenda veehoidmisvõimet mullas ja ümbritsevas maastikus,” märkis taimeteadlane.

Lisaks veele tuleb Loidu hinnangul kasutada silma peal hoida nii põuatingimuste esinemissagedusel kui ka kahjurite ja haiguste levikul. “Viimased on samuti kliimamuutuste tingimustes hoogu juurde saanud, ning aretustöö käib ka haiguskindlamate sortide aretamisel.”

Talvised teraviljad kinnitavad Eestis kanda

Maaelu Teadmuskeskuse sordiaretuse osakonna juhataja, vanemteadur Ilmar Tamm sõnas, et suviste põudade suurenemine ja pehmemad talved on viinud talikultuuride kasvupinna suurenemiseni Eestis.

“Ühelt poolt suudavad taliviljad talvitumistingimuste paranemise tõttu paremini talveperioodi üle elada. Teiselt poolt kasutavad talikultuurid paremini kevadist niiskust ja põuaperioodid avaldavad neile tunduvalt väiksemat negatiivset mõju kui suviviljadele,” ütles Tamm ERR-ile. Tamme sõnul on Eestis aasta-aastalt suurenenud talinisu, taliodra ja talirapsi kasvupinnad. Samas on vähenenud nende samade kultuuride suvivormide kasvatamine. “Seega peame uute taliviljasortide aretamisel pöörama jätkuvalt tähelepanu nende talvekindluse parandamisele,” lausus sordiaretusteadlane.

Talveperioodil kahjustavad kultuure Tamme sõnul eelkõige madalad temperatuurid, õhupuudusesse jäämine, haudumine ja kevadtalvised taimehaigused, nagu lumiseen. Samuti mõjub halvasti pinnase kerkimine vahelduva külmumise ja sulamise tagajärjel. “Meie sordiaretajad on hakanud rohkem tähelepanu pöörama Eesti kasvutingimustega kohastunud kultuuride talivormide aretamisele,” sõnas ta.

“Lisaks talinisu, -rukki ja -rüpsi aretusele oleme hakanud tegelema ka taliodra sortide aretamisega. Taliodra talvekindlus on nõrgem kui talinisul ja -rukkil, mistõttu vajame stabiilsete saakide saamiseks sorte, mis suudaksid senistest paremini meie põhjamaistele talvetingimustele vastu pidada,” selgitas Tamm. Samuti on sordiaretajad katsetanud Saksamaalt pärit talikaera. Selle talvekindlus jääb aga Tamme sõnul Eesti tingimustes esialgu veel liiga nõrgaks.

Suviviljad muutuvad põuakindlamaks

Tamm märkis, et taliviljade aretuse kõrvalt jätkub ka suviste sortide põuakindlamaks muutmine. “Uute sortide põuakindlusele pööratakse suuremat tähelepanu nii suvi- kui ka taliviljade sortide aretamisel. Maaelu teadmuskeskuses on rajamisel katseala, kus saab sorte katsetada kunstlikult tekitatud põua tingimustes,” ütles Tamm.

“Teeme koostööd ka Tartu Ülikooli bioloogidega taimede põuale vastupidavuse mehhanismide, eelkõige gaasivahetuse paremaks tundmaõppimiseks,” võttis Tamm kokku.

Põllumajandussektori esindajad on pika põua tõttu esitanud riigile palve kuulutada välja eriolukord. Eriolukord võimaldaks põllumeestel pääseda lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega kaasnevatest sanktsioonidest. Sealjuures räsivad keerulised ilmastikuolud kogu Euroopa põllumajandust. Euroopa Liit on eraldanud Eestile planeeritavast põllumajandussektori kriisipaketist 1,7 miljonit eurot.

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/