Allikas. PRIA infokiri, detsember 2024
Juba teist aastat kasutatakse pindalapõhiste toetuste nõuete täitmise kontrollimisel pinnaseiret. Selle abil kontrollitakse kõiki pindalatoetuste taotlusel esitatud põlde ehk kokku ligi miljonit hektarit põllumajanduslikku maad. Põllumajandustegevusi hinnatakse maist septembrini ja selleks kasutatakse satelliidipiltide analüüsist saadavaid andmeid, mida täiendatakse ning täpsustatakse Maa-ameti ortofotode ja kaldfotode abil.
Kui seire tulemused ei anna selget vastust, näiteks pilvede tõttu, peab tulemusi täpsustama. Samuti võib olla vajadus saada lisainfot kasvatatavast kultuurist või ainult teatud põlluosast – sellisel juhul kasutatakse fotoäppi Iva, mille kaudu tehtud ning PRIAle edastatud fotod on seotud pildistamise aja ja asukohaga ning need edastatakse äpi kaudu otse PRIA rakendussüsteemi. 2024. aastal küsiti fotoülesannete abil täpsustusi 3% kõikidest põldudest – kokku saadeti ülesanne 1733 taotlejale 4247 põllu kohta, vastused saabusid neist 86% põllu osas. Suur aitäh põlluharijatele, kes on uue lahenduse aktiivselt kasutusele võtnud.
Tähelepanekuid pindalatoetuste kontrollidest
2024. aastat iseloomustavad kahjustused taliviljapõldudel. Paneme taotlejatele ka tulevikuks südamele, et kui kahjustunud põllu osale tuli külvata teine kultuur, siis tuleb teha ka taotluse muudatus, et taotluse andmed oleksid vastavuses tegeliku olukorraga.
IT süsteemide arendamine jätkub igal aastal ja pidevalt tegutseme selle nimel, et toimingud muutuksid nii taotleja kui ka PRIA jaoks sujuvamaks, lihtsamaks ning hoiaksid kokku väärtuslikku tööaega. 2024. aastal ei küsinud PRIA enam põlluraamatuid nendelt taotlejatelt, kes kasutavad e-PRIA põldude haldamise teenusesse loodud e-põlluraamatut.
Kuigi suurt osa pindalatoetuste nõuete täitmist kontrolliti pinnaseire abil, peab PRIA lisaks tegema kohapealseid kontrolle nende nõuete osas, mida pinnaseire raames tuvastada ei saa. Kokku viisid PRIA inspektorid valimi raames kohapeal läbi 152 kontrolli.
Kahjuks tuvastasime, et ikka taotletakse pindalatoetusi maale, millel taotlejal puudub kasutusõigus. Kokku oli selliseid taotlejaid 184, kes oli toetust taotlenud võõrale maale. Nendest riigimaadele, millel puudus kirjalik leping, oli toetust taotlenud 157 taotlejat kokku 287 põllu või põllu osa kohta. 34 taotlejat taotles toetust maale, mis ei olnud põllumajanduslikus kasutuses.
Rohumaad ja kultuurid
Käimasoleval programmperioodil on taotlejatel, kelle põldudel ei esine ebasoovitavat taimestikku, võimalik jätta rohumaad üle aasta hooldamata. Siiski oli taotlejaid, kellel leiti rohumaid, mis olid hooldamata 2 aastat järjest.
Toetust oli küsitud ka kultuurile, mis ei ole toetusõiguslik või kuulub näiteks teise ühikumääragruppi. Oluline on, et taotlejad taotleks toetust just sellele kultuurile, mis neil põllul tegelikkuses kasvab. Näiteks oli mittetoetusõiguslikule kultuurile toetust taotlenud 69 tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse taotlejat (TVK) ja 59 puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse (PKV) taotlejat. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) ja mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse (MAHE) taotlejatest 41-l leiti, et põld oli söötis või mustkesas. Vales ühikumääragrupis taotleti toetust 151 juhul.
Puuvilja- ja marjaaedadele toetust taotledes tuleb lisaks silmas pidada, et näiteks PKV, KSM ja MAHE toetuse puhul on oluline ka istutustihedus – 11 taotleja 19 põldu ei vastanud sellele nõudele.
KSM taotlejad eksisid enim sertifitseeritud seemnega teravilja kasvatamise nõude vastu. Samuti leiti juhte, kus viljapuu- ja marjaaedadesse ei olnud paigaldatud piisavalt feromoonpüüniseid või bioloogilise mitmekesise elemente.
Esimest aastat sai KSM lisatoetust taotleda ka vahekultuuri kasvatamise eest. Leidus taotlejaid, kes nimetatud lisatoetust taotlesid, kuid vahekultuuri ei olnud tegelikult külvanud. Samuti eksiti mõnel korral KSM lupjamise lisatoetuse nõuete vastu või ei täidetud KSM lisatoetuse puhul ainult orgaanilise multši kasutamise või glüfosaadi mittekasutamise nõuet.
Pärandniidu hooldamise toetuse puhul oli enim nõuete eiramisi niidetavatel pärandniitudel. Peamiselt oli täitmata nõue, kus 5–30% pärandniidust tuli jätta niitmata või oli vajalik ära niita kogu pärandniit. Samuti leidus pärandniite, mis ei olnud tähtajaks nõuetekohaselt hooldatud.
Kahjuks on ka taotlejaid, kes on võtnud endale kohustusi, mida tegelikult ei ole suudetud täita.
Tähelepanekud loomatoetuste kontrollidest
Loomadega seotud toetuste osas kontrolliti loomade heaolu toetuse raames 91 taotlejat, kes olid toetust taotlenud kokku 459 veisele, 88 hobusele, 21 894 vutile, 701 282 kanale ja 73 271 seale. Puuduseid tuvastati 14 taotleja juures. Näiteks puudus mõnel loomal üks kõrvamärk, osa loomi ei olnud karjas, mõnel juhul puudus nõuetekohane kanade arvestus või oli taotlusele märgitud kanade arv suurem kui taotleja poolt dokumenteeritud arv.
Piimalehma, ammlehma või ute ja kitse kasvatamise otsetoetusi kontrolliti kohapeal 149 loomapidajal – kokku kontrolliti üle 6300 looma. Loomade identifitseerimis- ja registreerimisnõuete kontrollimisel leiti enim ühe kõrvamärgiga loomi. Samuti leiti loomi, kellel puudusid mõlemad kõrvamärgid, aga oli ka loomi, kes olid arad ja looma ei olnud võimalik kindlaks teha ehk kõrvamärgi numbrit kontrollida.
Tingimuslikkuse nõuete täitmisest
Alates eelmisest aastast tuleb lisaks toetuse nõuetele täita ka tingimuslikkuse nõudeid. Lõppev aasta oli aga viimane, mil vana MAK perioodi taotlejad pidid täitma nõuetele vastavuse nõudeid. Tingimuslikkuse nõuete täitmist kontrolliti valdavalt kohapeal, püsirohumaa säilitamise ja lihtsustatud viljavahelduse nõude täitmist administratiivselt. Viimati mainitud nõue rakendus alates sellest aastast.
Sellel aastal oli oluliseks muudatuseks, et tingimuslikkuse nõudena ei olnud taotlejatel, kes ei taotle ökoalade toetust, enam vaja määratleda tootmisest kõrvale jäetud alasid ja elemente. Samas aga lisandus turvasmuldade kündmise ja freesimise keelu nõue.
Püsirohumaa säilitamise nõude rikkumine leiti 163 taotlejal ja viljavahelduse nõude rikkumine 51 taotlejal. Mõlemat nõuet kontrolliti kõigi nende taotlejate puhul, kellele vastav nõue kohaldus. Tuletame meelde, et kui taotlejal puudub vastavas ulatuses püsirohumaa asendamiseks sobiv maa, siis toob püsirohumaa ülesharimine kaasa kõigi pindala- ja loomatoetuste vähendamise. Püsirohumaa asendamiseks sobib vaid selline rohumaa, mis asendamise aastal on 6 aastat vana.
Kohapeal kontrolliti 420 taotlejat. Enim leiti loomade heaolu nõuete rikkumisi. Enamus neist olid seotud loomade välitingimustes pidamisega, kus loomade tervist ja heaolu ei olnud kontrollitud piisava sagedusega. Samuti leiti söödaohutuse nõuete rikkumisi, kus rikkumised olid näiteks seotud sööda käitlemisel selle saastumise ohuga ja sööda hankimises mitte tunnustatud tootjalt. Tuletame meelde, et sööda tootmisega tegelev isik peab olema end registreerinud söödaregistris. Taimekaitse nõuete puhul on endiselt peamised rikkumised seotud taimekaitsevahendi kasutamise ja taimekaitse seadme tehnilise ülevaatuse puudumisega.
Peamised põhja- ja pinnavee kaitse nõuete rikkumised olid seotud silo ja vedelsõnniku hoidlatega, mis ei vastanud kehtestatud nõuetele.
Kuigi alates lõppevast aastast ei ole maa ja elementide tootmisest kõrvale jätmine tingimuslikkuse nõudeks, peavad taotlejad kasutuses oleval maal endiselt säilitama maastikuelemente. Maastikuelemendi eemaldamine seoses maaparandussüsteemi uuendamisega ei ole küll keelatud, aga sellest tuleb PRIAt eelnevalt teavitada.
