1. jaanuarist kehtima hakkav tulumaksusoodustuse kadumine eraisikutele makstavate põllumajandustoetuste pealt suruti läbi, vaatamata põllumajandusministeeriumi vastuseisule.
Eelmisel nädalal võeti poollooduslike koosluste (PLK) hooldajate suhtlusvõrgustikus üles eraisikutele makstavate põllumajandustoetuste maksustamise teema, millega seoses viidati riigi ebaausale käitumisele, st maksusoodustuse kaotamisele. Viidati, et eraisikutelt tulumaksu mahaarvamisega muudab riik tegelikult ühepoolselt enne toetuse väljamaksmist lepingut, mille PLK hooldajad kevadel riigiga/PRIA-ga sõlmisid.
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer ütles, et eraisikute põllumajandustoetuste tulumaksustamise otsus tuli koalitsiooniläbirääkimistelt. “Põllumajandusministeerium on seaduse kooskõlastamise faasis kõiki viidatud probleemkohti rõhutanud, kuid seaduse menetleja ei võtnud neid arvesse,” lausus ta.
Tõepoolest, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga seoses rahandusministeeriumile maikuus saadetud kirjas on põllumajandusministeerium seisukohal, et 2014. a taotletavaid toetusi ei ole võimalik tulumaksuga maksustada. Seda põhjusel, et vastavalt Eesti maa-elu arengukavale makstakse PLK toetused välja taotlemisele ja nõuete täitmisele järgneval aastal. “Seega ei saa eelnimetatud toetuste taotlejad 2.–21. mail 2014. aastal toetust taotledes kuidagi arvestada toetuste maksustamisega, kuna neid ei ole olnud võimalik sellest õigeaegselt teavitada,” öeldakse põllumajandusministeeriumi kirjas, milles viidatakse ka võimuliidu koalitsioonileppe seisukohale, mille kohaselt tuleb maksupoliitika kavandamisel ette näha maksumuudatuste pikemat ettekavandamist.
Samuti ei sobi uus tulumaksuseadus, mis sisuliselt käsitleb PLK hooldamist tulu tootva tegevusena, maahooldajate hinnangul kokku looduskaitse seadusega, mille kohaselt püsielupaiga poollooduslike koosluste säilitamiseks vajalikku tööd ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks.
Samale probleemile viitab oma maikuu kirjas ka põllumajandusministeerium, kui märgib, et põllumajanduskeskkonna ja loomade heaolu toetuse ühikumäära arvestatakse ainult sellise keskkonnale ja loomade heaolule kasu toova tegevuse eest, mida taotleja on vabatahtlikult nõus täiendavalt tegema. Eesti toetuste ühikumäärad ei sisalda tulu, ehkki ka seda oleks võimalik ühikumäära hulka arvestada, et motiveerida taotlejaid toetusskeemidega ühinema. “Nimetatud toetuste puhul ei ole tegemist saamata jääva tulu hüvitamisega ega turutõrgete kompenseerimisega,” osutab põllumajandusministeerium. “Samuti ei põhjusta selliste toetuste maksmine turumoonutusi, sest toetust makstakse küll mingi tegevusega seoses, kuid see tegevus on vajalik näiteks seoses riigi kohustustega kaitsta Natura aladel asuvaid loodusväärtusi – poollooduslikke kooslusi.”
Põllumajandusministeerium märkis, et perioodil 2014–2020 on Eesti maaelu arengukava eelarve pingeline ning seetõttu on mitmeid põllumajanduskeskkonna ja loomade heaolu toetuse ühikumäärasid võrreldes eelneva perioodiga langetatud. “Arvestades, et ühikumäär katab paljude toetuste puhul vaid osa saamata jäänud tulust ja lisakuludest, seaks toetuste maksustamine ohtu meetmete eesmärkide saavutamise,” seisab rahandusministeeriumile saadetud kirjas. Põllumajandusministeerium märgib ka, et kaaluda võiks vaid tulumaksu kinnipidamist ühtsest pindalatoetusest, kuna selles sisaldub teatud osas sissetuleku element.
Rahandusministeeriumist Saarte Häälel eile oma küsimustele vastuseid saada ei õnnestunud.
Ain Lember, 25.10.2014, Saarte Hääl, lk 6.
