Teisipäeval kohtus põllumajandusminister Tsirguliina rahvamajas maakonna põllumeestega. Peamise teemana olid arutelu all otsetoetused.
Kohale oli tulnud ligemale kolmkümmend maakonna põllumeest, sekka kolm naist. Kohtumist juhtis Valgamaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Bachmann.
Rõõmustava uudisena tõi minister esmalt välja, et Euroopa Komisjon andis Eestile erandkorras nõusoleku maksta ka 2013. aastal lisaks ELi otsetoetustele siseriiklikku toetust Seda tehakse ministri kinnitusel maksimaalselt lubatud ulatuses. Eelarves on selleks planeeritud 24,3 miljonit eurot.
Võitlus jätkub
Mis saab aga 2014. aastast, on selguseta. Põllumeeste põhiline probleem ongi ministri sõnul ebavõrdsed otsetoetused liikmesriikide vahel. Praegu käib võitlus eelarveperioodiks 2014-2020 Euroopa liidu eelarvest eraldatavate otsetoetuste võrdsustamise nimel.
Euroopa Komisjon on pakkunud välja eraldada Eesti põllumeestele toetust senise 117 euro asemel 156 eurot hektarile ehk siis 42 protsendilt 58 protsendile toetuste keskmisest tasemest. «Võitleme selle nimel, et otsetoetused oleksid 75 protsenti keskmisest ehk ligemale 200 eurot hektari kohta,» selgitas Seeder. _ Kui perioodil 2007-2013 saab Eesti ELi eelarvest otsetoetusteks 500 miljonit eurot, siis järgmiseks eelarveperioodiks on komisjoni ettepaneku alusel planeeritud Eestile 800 miljonit eurot «Teeme aga tööd praegu selle nimel, et saada 1,1 miljardit eurot» täpsustas minister.
Praegune Brüsseli plaan näeb ette otsetoetuste tõusu 2017. aastast, mis tähendaks Eesti põllumeestele olulist toetuste langust 2014. aastast, mil riigil ei ole enam õigust maksta lisaks siseriiklikke toetusi.
«Seepärast olemegi teinud ettepaneku suurendada toetusi tõusvas joones ehk siis 2014. aastast 60, 2015. aastast 65, 2016. aastast 70 ja 2017. aastast 75 protsendile keskmistest toetustest. Kas see ettepanek vastuvõtmist ja toetust leiab, on praegu teadmata,» ütles minister.
Vaidlusaluseid küsimusi jätkub
Ühe vaidluskohana Eesti ja euroliidu vahel nägi minister arvestuse aluseks võetava maa hektarite arvu. Eestis suureneb viimastel aastatel põllumajandusmaa keskmiselt 10 000 hektarit aastas, olles jõudnud 900 000 hektarini. Euroopa Komisjon on välja pakkunud võtta arvestuste aluseks 2009. aasta seis, mil põllumajandusmaad oli 840 000 hektarit.
«Võitleme selle eest, et arvestuse aluseks võetaks abikõlbuliku maana Eestis 950 000 hektarit, mis tooks põllumeestele lisaraha,» rõhutas Seeder.
Siseriiklikult soovib ministeerium uuest eelarveperioodist alates pakkuda kõigile põllumeestele võrdseid võimalusi, see tähendab suunata otsetoetused kõigile tegutsevatele põllumeestele. Praegu kehtiva korra järgi aga saavad toetusi 2004. aasta seisuga maa registreerinud. «Supp muutub sellest küll lahjemaks, kuid kõik põllumajandustootjad oleksid võrdses olukorras,» arvas Seeder.
Maaelu arengukavast (МАK) rääkides ütles minister, et investeeringute toetusteks ette nähtud summa pole veel määratletud.
«Meie peamine taotlus on, et otsetoetuste kasv ei tuleks MAKi vähendamise arvelt,» nentis Seeder. Praeguseks on teada, et MAKi rahast on kohustuslik eraldada viis protsenti mahust Leader-meetmele, kaks protsenti noore taluniku meetmele ning eraldi peavad rakenduma väikestele tootjatele ettenähtud investeeringutoetused.
Põllumehed esitasid ministrile hulga küsimusi, mis puudutasid investeerimistoetuste eraldamise korda, rohestamist, aktiivsete põllumeeste ja niinimetatud nutjate probleemi, maisiteemat, otsetoetuste väljamaksmist sel aastal, karjatamistoetust, piimakvooti ning erimärgistatud kütust.
Erimärgistatud kütus jääb
«Otsetoetused maksame kõik välja selle aasta detsembris ning erimärgistatud kütus põllumeestele jääb,» kinnitas minister.
Pärast lõunat kohtus Seeder Valgamaa partnerluskogu juhatuse liikmetega. Juhatuse esimehe Monika Rogenbaumi sõnul olid arutlusel Leader-meetme rakendamisega seotud teemad.
«Kuna 2013. aastal lõpeb üks programmperiood ja uue käivitumine on reaalne ministri sõnul 2015. aastal, oli arutlusel, kuidas tegevusgrupid saaksid üle elada kahe perioodi vahele jääva aja,» rääkis Rogenbaum.
Maaelu arengukava elluviimiseks eraldatud rahast on senini Leader-meetmele ette nähtud 10%. Milliseks jääb see arv uuel perioodil, on lahtine. Ministri sõnul on selles osas laekunud ettepanekud, mis jäävad 5-30% vahele.
Õhtul osales põllumajandus minister Otepää vallas asuva Kapermäe seltsimaja avamisel.
Sirje Lemmik, Valgamaalane (18.10.2012)