Nii nagu ilmal on oma seaduspärasused, nii on need ka põllumeestele määratud ikaldusrahadega.
Sünoptkud vaatavad ilma ettepoole, agrometeroloogid analüüsivad ilma mõju põllukultuuridele tagantjärele. Nii ühed kui teised teenivad koostöös meie rahvast. Mõlemad vajalikud ametid. See mõte on meelde jäänud Tihemetsas aastakümneid ilmavaatlusi teinud Svea Randmaa kirjatükist Maalehe ilmaküljel 2001.
Lugu oli täis südamevalu. Just tol aastal saadeti agrometeoroloogid aplaagrisse: likvideeriti EHMI agrometeoroloogiaosakond.
Agrometeoroloogia kohta on klimatoloog Ain Kallis hiljuti Põhjarannikus (12.septembril 2016) ilmunud artiklis "Eesti on kliima poolest suur riik" öelnud: "Kui Eesti aeg tagasi tuli, siis likvideeriti kaks olulist asja. Üks oli agrometeoroloogia, mis oli Eestis enne väga kõrgel tasemel. Nüüd on meil üksainuke agrometeoroloog, kes töötab Jõgeva sordiaretusinstituudis. Igas kõrgelt arenenud põllumajandusega riigis − Hollandis, Belgias, Taanis − on agrometeoroloogia au sees.“
Teiseks, mis toona ära kaotati, oli meremeteoroloogia. Ja Kallis lisab, et kui siis 2005. aastal tuli Pärnus uputus, siis tuule kiirust ennustati küll väga täpselt, aga seda, kui palju mere tase tõuseb, ei osanud enam keegi öelda.
Lihtsalt juhtus nii!
Minul endal pole erilist tarvidust ilma ette ennustada. Tuleb, mis tuleb. Küll aga panen mõndagi tähele. Suvel hoovihmade aegu jookseb üks saju joon alatasa üsna täpselt Valgamaal Vanamõisa külas Helme ja Põdrala valla piiri mööda. Ühel pool sajab ja teisel pool on kuiv. Teinekord vastupidi. Ei tea, kui nüüd vallad ühinevad, kas läheb sadu ka ühtlasemaks.
Viljandis jällegi on suurürituse folgi ajal juhtunud, et ühel peoplatsil sajab, 300 meetrit eemal särab päike. Sama lugu tihti ka Viljandi llinna ja valla piiril.
Kindel seos tundub samuti olema valitsuse vahetuste ja taimekasvatajatele kahju tekitava ilma vahel. 1998. aasta saagikoristuse aeg oli Eestis äärmiselt vihmane ja saamata saagi eest maksti ikalduskahju taotlejatele 227 miljonit krooni. Vastav kord kehtestati ja raha leiti kiiresti, sest 1999 olid tulemas Riigikogu valimised.
2002 kordus taas ikaldus. Seekord põuast tingituna. Ehk mäletate leheküljelisi reklaame Maalehes, kus pikk mees kollase rapsipõllu taustal ja lubadus anda põllumeestele 101 miljonit krooni ikaldustoetust. Küsisin tookord põllumajandusministeeriumist, kuidas nii täpselt see kahjusumma 101 miljonit tuli. "Lihtsalt juhtus nii!" vastati.
Raha maksti välja veel samal aastal. 2003.a 2.märtsil olid tulekul Riigikogu valimised.
Ehk aitas sellele lahendusele mõneti kaasa ka Maalehes avaldatud pilt, millel Saku katsepunkti agronoom näitas, mitme sõrme laiune on põuaga lõhenenud pragu mullas.
2003. a suurte sadude ajal juhtusime samale põllule siis, kui vett oli seal nagu Soomaal viiendal aastaajal. See pilt aga tookord ikalduse hüvitamist suurt ei mõjutanud. Ikalduskahjude prognoosimine ja hindamine venis. Esialgne kahjuhüvitis hinnati küll 127 miljonile kroonile, kuid järgmise aasta juuniks kahanes see 25 miljonile. Vähenemise põhjus oli, et tulekul olid kohalikud, mitte aga Riigikogu valimised.
Mis ma selle kõigega öelda tahan. Nagu ilmal on oma seaduspärasused, nii on need ka põllumeestele määratud rahadega. On need siis ilmastikukahjude hüvitamiseks või võrdsete tingimuste loomiseks võrreldes teiste riikide toidutootjatega.
Mine tea, ehk nüüdse uue valitsusega see seaduspärasus muutub ja põllumehed ei pea ikaldusaasta järel topeltkurvalt ohkama, kui suuri valimisi tulemas pole. Ime, kui nii juhtuks.
Ilma seaduspärasuste hea tundja
Maalehe ilmatargad on omast ajast ja vabast tahtest ikka ilma ennustanud. Nad on seda teinud mahedalt, austusega looduse ja maa vastu. Minule kõige lähemal elab Maalehe ilmatarkade klubi uusim liige Aarne Ots Sürgaverest, kes mitmendat põlve agronoom. Tema tõlgendust ma usun, kuigi teoreetilistest tagamaadest hästi aru ei saa. Aga tema ennustused on täpppi läinud tänu möödunud aastate ilma seaduspärasuste heale tundmisele. Aarne on kui agrometereoloog.
Heino Laiapea,
agronoom
