Praktilised mulla tervise materjalid

Artikli koondas Liisa Kübarsepp, Põllumajandusuuringute Keskus

Mulla orgaanilise aine sisaldus

Orgaanilise aine sisaldus mullas mõjutab väga oluliselt nii mulla keemilist koostist, füüsikalisi omadusi kui ka võimet tulla toime erinevate haigustekitajatega. Optimaalse orgaanilise aine sisaldusega mullas on toitained taimedele paremini kättesaadavad ja mitte ainult taimedele – ka mulla mikroorganismidele jätkub rohkem toitu ning see toetab ka mitmekesisema mullaelustiku püsimist. Liigirikkam mullaelustik tähendab enamasti ka paremat vastupanu mullas levivatele haigustele, sest igale haigustekitajale leidub ka looduslik vaenlane või konkurent.

Lugege põhjalikuma ülevaate saamiseks Best4Soil infolehte mulla orgaanilise aine sisaldusest või vaadake videot.
NB infolehes on tõlkevead

Kompostimine ja komposti kasutamine

Lisaks mitmetele mulla orgaanilise aine sisaldust hoidvatele võtetele nagu vähendatud mullaharimine, katte- ja vahekultuuride kasvatamine on võimalik orgaanilist ainet mulda lisada ka komposti kasutades. Komposti lisamine on ammu tuntud võte, kuid Best4Soil infolehest saab lugeda põhjalikumalt kompostimise eelistest ja puudustest. Lisaks mulla orgaanilise aine sisalduse tõstmisele sisaldab kompost hulgaliselt mikroorganisme, mis aitavad tõkestada mullas levivaid haigusi, tõsta mikroobide mitmekesisust ja toitainete kättesaadavust ning seeläbi tõsta üldist mulla vastupanuvõimet negatiivsetele mõjudele nagu rasked ilmastikutingimused, saastus või mulla tihese tekkimine.

Üheks suureks puuduseks komposti kasutamisel on selle kõikuv kvaliteet. Komposti lähteaine, saamisprotsess ja valmidusaste võivad olla väga erinevad, mis tingivad ka selle, et komposti omadused ja kvaliteet võivad olla väga varieeruvad. Infoleht komposti kvaliteedikatsetest annab kiire ülevaate erinevatest komposti kvaliteedinäitajatest, mida on võimalik määrata.

Infolehtedest saab lugeda lähemalt ka kahest peamisest kompostimise viisist:

• laiemalt levinud termofiilsest kompostimisest, mille käigus saavutatakse vähemalt 65° C temperatuur, mis kindlustab umbrohuseemnete ning inimese – ja taimepatogeenide hävimise või deaktiveerumise, kuid mida tuleb valmimise käigus pidevalt segada
• ja vermikompostimisest, kus segamine pole vajalik, sest komposti valmimise juures on võtmetähtsusega vihmaussid, kes oma elutegevuse käigus ka valmivat komposti ise segavad.

Lisaks komposti otse põllule laotamisele tutvustatakse ka vähem levinud komposttee metoodikat. Komposttee saamiseks lahustatakse kompost vees, ning lisatakse juurde mikroorganismidele vajalike toitaineid ning lastakse segul käärida 24 – 48 h. Protsessi tulemusena saadakse vesilahus, mida saab mulda viia kas taimi kastes või lahusega pritsides.

Mulla tervise hoidmine

Haljasväetised ja vahekultuurid on juba ammu teada oma positiivse mõju poolest mulla tervisele. Haljasväetiste puhul on peamiseks eesmärgiks – nagu nimigi ütleb – toitainete lisamine mulda. Vahekultuuridel võib olla erinevaid ülesandeid: hoida mulda kaetuna ja seeläbi vältida erosiooni, vältida toitainete leostumist, hävitada umbrohtusid, parandada mulla struktuuri. Võimalik on ka kombineeritud kasutamine – algselt kattekultuurina kasvatatud taimed viiakse hiljem mulda nii nagu haljasväetis. Sellest kuidas ja milliseid vahekultuure ja segusid võiks kasutada annab ülevaate haljasväetiste ja vahekultuuride infoleht.

Viljavaheldus on kindlasti juba praegu taimekasvatajale tähtis meetod mulla tervise hoidmisel. Best4Soil infoleht külvikorrast annab infot selle kohta, millise kasvatamissagedusega erinevad kultuurid võiksid põllul olla, et vähendada taimekahjustajate levikut ja seeläbi loomulikul teel vähendada vajadust keemilise tõrje vastu ning hoida mulla tervist.  

Nematoodid ja mulla tervis

Mulla mikro- ja mesofauna moodustavad suures osas nematoodid ehk ümarussid ja mikroskoopilised lülijalgsed, mis teeb lihtsaks ka nende kasutamise mulla tervise indikaatoritena. Nematoodid on ühed kõige arvukamad loomad mullas ja neid leidub igal troofilisel tasemel. Väga palju on räägitud herbivoorsetest nematoodidest, kes võivad olla taimeparasiidid ja põhjustada olulist saagikadu. Oluliselt vähem räägitakse sellistest nematoodidest, kes toituvad bakteritest või seeneniidistikust ja seeläbi toimivad kui mikroobikoosluste reguleerijad või röövtoidulistest nematoodidest, kes aitavad tõrjuda kahjureid ja haigusi (sh. ka teisi nematoode).

Erinevate nematoodide ja patogeensete seente mitmekesisuses orienteerumises ja parima viljavaheldusplaani koostamise hõlbustamiseks on Best4Soil projekt kokku pannud väga mahuka aga lihtsasti kasutatava andmebaasi. Kasutaja saab oma regiooni, mullatüübi ja viljavaheldusplaani alusel näha millised taimekahjustajad võivad ohustada saaki ja kui ulatuslikud kahjud olla võivad.  Vahel on abi viljavaheldusplaani muutmisest, kuid alati ei ole see võimalik ega otstarbekas. Sellisel juhul saab varakult jälgida just konkreetsete patogeenide või kahjurite ilmumist või olla valmis nende tõrjeks. Andmebaasi kasutamise hõlbustamiseks saate esmalt tutvuda ka lühikese infolehega.

Best4Soil eksperdid soovitavad võimaluse korral enne nematoodidele tundlike kultuuride kasvatamist teha mullas nematoodianalüüse ja annavad ka näpunäiteid neile, kes ise koguvad proove analüüside tegemiseks kas mullast või taimedest. Oluline on veel silmas pidada, et nematoodi kahjustuste ulatus sõltub suuresti ka keskkonnatingimustest, lühike inglisekeelne infoleht nematoodi kahjustusi mõjutavatest faktoritest on samuti saadaval Best4Soil kodulehel. (Eestis teeb nematoodianalüüse Põllumajandusuuringute keskus).

Neile kellel on suurem huvi nematoodide kohta täpsemalt lugeda või otsida infot mõnda konkreetset kultuuri ohustavatest nematoodidest ja nende tõrje võimalustest soovitatakse põhjalikku raamatut Integrated Nematode Management: State-Of-The-Art And Visions For The Future, mis on küll inglise keeles kuid tasuta kättesaadav.

Mullaelustik ja organismide mõju

Enamik mullas elavaid organisme ei ole kahjurid ega haigustekitajad vaid neutraalsed või kasulikud mikroorganismid. Mulla tervise infoleht annab kiire ülevaate mulla tervist mõjutavatest teguritest ja  erinevatest mullas elavatest organismidest ning nende funktsioonidest mulla aineringes.

Üks oluline funktsionaalne rühm mikroobe on nn. mikroobsed antagonistid, kelle abil saab olulisel määral vähendada kahjurite ja patogeenide mõju taimedele. Täpsemalt tähendab mikroobsete antagonistide kasutamine taimekaitse otstarbel, et mulda viiakse selliseid mikroobe, kes otseselt või kaudselt läbi antibiootikumilaadsete ainete tootmise hävitaksid patogeene või siis konkureeriksid nendega toidu või elupaiga osas.

Taimede kasvu ja resistentsust erinevatele haigustekitajatele ja kahjuritele toetavad ka risobakterid ehk juurestiku läheduses kasvavad bakterid, kes võivad muuta mineraaltoitained taimele paremini omastatavaks või toota isegi fütohormoone.

Lisaks eelpoolnimetatutele on ka rühm mikroorganisme, kes kutsuvad taimedes esile süsteemse resistentsuse, mis lihtsamalt öeldes tähendab, et taim valmistub ennetavalt patogeeni või herbivoorse kahjuri rünnakuks ning päris haigustekitaja või kahjuriga kokku puutudes on taime vastupanuvõime suurem. Selline kaitse ei ole suunatud konkreetse kahjustaja vastu ja seega ei ole nii tugev kui spetsiifilist tõrjevahendit kasutades aga annab tulemusi väga erinevate organismide vastu.

Lähemalt saab teema kohta lugeda ka mikroobsete antagonistide infolehest.

Kahjurite, patogeenide ja umbrohtude looduslikest tõrjevõimalustest

Alati tasub panustada esmalt ennetustegevusse ning ka mullas leiduvate mikroobsete antagonistide hulka saab tõsta juba enne kui probleemid tekivad, näiteks lisades mulda komposti  või kasvatades vahekultuure/haljasväetiskultuure.

Nn. ravivad praktikad nagu mulla anaeroobne desinfitseerimine ja solarisatsioon toetuvad samuti kasulike mikroorganismide toimele. Anaeroobseks mulla desinfitseerimiseks viiakse mulda kõigepealt värsked taimejäänused ning seejärel kaetakse ala õhukindlalt kilega. Lagunev mass tarvitab ära kogu hapniku, seetõttu tekivad anaeroobsed tingimused, mis juba iseenesest hävitavad paljud kahjurid kuid lisaks sellele tekivad anaeroobsel lagunemised lenduvad rasvhapped, mis on samuti paljudele haigustekitajatele surmavad. Selline töötlus aitab mullast hävitada nii umbrohtu kui ka erinevaid haigustekitajaid ja kahjureid kuid ei sobi kõigi kahjurite ja haiguste tõrjeks ühtmoodi hästi ning probleemiks on kõrge hinna kõrval ka kasulike organismide (nt. vihmausside ja hooghännaliste) suremine. Anaeroobse mulla desinfitseerimise eelistest ja puudustest saab täpsemalt lugeda eraldi infolehest.

Infolehtedes tutvustatakse lähemalt ka patogeenide ja nematoodide tõrjeks kasutatavat biofumigatsiooni. Selle meetodi kasutamisel kasvatatakse peamiselt ristõielisi haljasväetiskultuure,  mis hekseldatakse ja viiakse mulda, kus taimekudedes leiduvad glükoosinolaadid muunduvad toksilisteks ja lenduvateks isotiotsüanaatideks, mis ongi patogeene hävitava toimega.  Lisaks ristõieliste kasvatamisele on võimalik kasutada ka ristõieliste seemnetest valmistatud rasvatustatud seemnejahu. Soojemates piirkondades saab kasvatada samal otstarbel ka sorgot, mis eraldab samuti patogeenidele ja nematoodidele toksilisi ühendeid.

Lisaks bioloogilistele tõrjevahenditele saab infolehtedest lugeda ka üleujutuse kasutamisest umbrohu ja patogeenide tõrje meetodikana.

Lisaks eelpoolnimetatud metoodikatele, mis toetuvad mulla töötlemisele ühel või teisel moel on võimalik mullas levivate patogeenide mõju vähendada ka sellise metoodikaga nagu köögiviljade pookimine. Selle töömahuka metoodika puhul kasvatatakse samaaegselt pookealustena selliseid taimesorte või liike, mis on välditavale patogeenile resistentsed ja hea saagikuse või maitseomadustega sorti või liiki, mis poogitakse pookealusele. On võimalik liigisisene pookimine aga teatud juhtudel võib pookida ka teisest liigist pookealusele. Kahjuks on selline metoodika väga aeganõudev ja seega ka kallis ning tasub ennast ära ainult siis, kui saaki on võimalik müüa konkurentsivõimelise hinnaga.

Artiklis viidatud infolehed ja videod Best4Soil kodulehel

• Mulla orgaanilise aine sisaldus – Infoleht – Video
• Kompostimise eelised ja puudused – Infoleht – Video
• Komposti kvaliteedikatsed – Infoleht – Video
• Termofiilne kompost – Infoleht – Video
• Vermikompost – Infoleht – Video
• Komposttee – Infoleht – Video
• Haljasväetised ja vahekultuurid: eelised ja puudused – Infoleht – Video
• Külvikord – Infoleht – Video
• Mikroobsed antagonistid – Infoleht – Video
• Nematoodianalüüsid – Infoleht (inglise keeles)
• Nematoodianalüüsid mullast – Infoleht (inglise keeles)
• Nematoodianalüüsid taimedest – Infoleht (inglise keeles)
• Nematoodikahjude sõltuvus keskkonnatingimustest – infoleht (inglise keeles)
• Mulla tervis – Infoleht – Video
• Mikroobsed antagonistid – Infoleht – Video
• Mulla anaeroobne desinfitseerimine – Infoleht – Video
• Anaeroobne mulla desinfitseerimine: eelised ja puudused – Infoleht – Video
• Solarisatsioon – Infoleht – Video
• Biofumigatsioon – Infoleht – Video
• Üleujutuste kasutamine – Infoleht – Video
• Köögiviljade pookimine – Infoleht (inglise keeles)
• Andmebaaside kasutamine – Infoleht (inglise keeles

• Best4Soil andmebaas – https://www.best4soil.eu/database

• Nematoodide raamat – Integrated Nematode Management: State-Of-The-Art And Visions For The Future