Rahvusvaheliste turismikohtade TOP100 edulood

Avaldatud: 20. oktoober 2024Kategooriad: Uudised

Rahvusvahelist turismisihtkohtade rohemärgist välja andva organisatsiooni Green Destinations üheks tunnustusmeetoditest on iga-aastane TOP100 eduloo valimine. Kogu maailma keskkonnasõbralike turismisihtkohtade esitatud lugudest valib žürii välja sada kõige inspireerivamat tegu või saavutust.

Lood jagunevad kuue kategooria vahel ning Green Destinations aastakonverentsil auhinnatakse omakorda iga kategooria kolm parimat. Et lugusid saavad esitada rohkem kui 500 Green Destinations märgisega sihtkohta, on väga suur tunnustus juba TOP100 edulugude hulka jõudmine.

Eestist esitati konkursile kümme lugu, tihedas konkursis pälvisid koha TOP100 seas Hiiumaa, Lahemaa, Järvamaa, Tallinna, Tartu ja Viljandimaa lood.

Hiiumaa roheline märk

Eesti esimene piirkondlik keskkonnamärgis Hiiumaa roheline märk töötati välja ja võeti kasutusele 1995. aastal. Märgi loojate eesmärk oli väärtustada Hiiumaa kohalike ettevõtete keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid ning soodustada kohaliku tooraine kasutamist. Nüüdseks juba peaaegu kolm aastakümmet kasutusel olnud märgi kaudu on Hiiumaa ettevõtted, tarbijad ning ka külastajad omaks võtnud teadmise, et rohelisus ei ole vaid sõnakõlks või logo kuskil pakendil, vaid et rohelise märgi taga on terve rida tegevusi ja teadlikke valikuid, mida on rakendatud keskkonnahoiu ja kestlikkuse põhimõtetest lähtuvalt.

Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Peikel märkis, et kestlik mõtteviis on eriti tähtis Hiiumaa puhul, mille juba ainuüksi geograafiline paiknemine on teistest piirkondadest täiesti erinevasse olukorda seadnud. „Saarelise asukoha tõttu peab Hiiumaal iga toote ja teenuse puhul arvestama täiendavast mere- või õhu transpordist tekkiva ressursikulu ning keskkonnakoormusega. Seetõttu on eriti oluline jälgida, et tarneahelad oleksid lühikesed, et maksimaalselt tarbitaks kohalikke tooraineid ning vähendataks jäätmete teket,“ selgitas Peikel.

Täna kannab Hiiumaa rohelist märki ligikaudu poolsada Hiiumaa ettevõtet ja teenusepakkujat turismitaludest kuni looduskosmeetika ning mahetoidu tootjateni. Peikeli hinnangul on Hiiumaa rohelisest märgist saanud saarele ka selgelt au- ja uhkuseasi, mis tõestab, et ka väikesed kogukonnad saavad anda olulise panuse keskkonnateadlikkuse tõstmisse ning kestliku majanduse edendamisse.

Hiiumaale omistati 2023. aastal Green Destinations kuldtase, mis kinnitab, et sihtkoht täidab loodus- ja kultuuripärandi hoidmise ja kaitsmise nõudeid ning et turismiteenuste osutamisel järgitakse kestlikkuse põhimõtteid. TOP100 edulugude hulka jõudis Hiiumaa ka eelmisel aastal, kui edulooks oli külastajate tekitatud jäätmete kogumise ja taaskäitlemise korraldamine ja sellele eelnevalt 2022. aastal elektrijalgrataste renditeenuse ja laadimisjaamade arendamise eest. Ka viimasele on omistatud Hiiumaa roheline märk. Vaata ka: https://hiiumaarohemark.ee

Väätsa vaateaknad

See, kuidas väikese kogukonna unistus valgusest ja kogunemisest inspireerib ja valgustab tervet Eestit, on imetlusväärne. Väätsa on tuntud ettevõtlike ja väljamõtlevate inimeste poolest. Kortermajade festival, lumememmede paraad ja jõuluaknad – need on vaid mõned ideed, mida piirkonna inimesed on ellu viinud. Esimesel aastal kaunistati 20 akent. Oli võimalus olla millegi algataja ja oma mõtted teoks teha, inimesed olid vaimustuses. Aastate jooksul on aknakogukond laienenud üle maakonna. Tänaseks on akende kaunistamise arv kahekordistunud ja külastajate arv tõusnud juba 15 000ni.

Endisel Väätsa vallavanemal ja praegusel siseministril Lauri Läänemetsal tekkis pimeda rahvamaja ees seistes mõte: kas väikese küla rahvamaja oleks võimalik muuta samasuguseks säravaks jõulutulede väljapanekuks, võib näha suurlinnades? Kas inimesed tuleksid neid imetlema? Kas see oleks võimalik siin, väikeses külas keset Eestit?

“See on siinkandis üks suuremaid turismimagneteid,” kommenteeris ta möödunud jõulude ajal akende avanemist kohalikule ajalehele. Jõuluteemaliste akende kallal alustatakse töödega juba varasuvel ning sügisel antakse sellest avalikult teada, et anda inimestele aega ettevalmistustega alustada.

Sellele eelnev aeg on pingeline – novembrikuu nädalavahetustel tuleb kultuurikeskusesse kokku üle 100 inimese, kes meisterdavad, ehitavad ja panevad kokku oma muinasjutte. Ühelt poolt liiguvad mööda maja piparkoogid, ümisevad jõululaulud ja mandariinilõhn – kooste- ja kuuluvustunne on põhjus, miks inimesed tahavad projektis kaasa lüüa. Muidugi tuleb ette ka ebaõnnestumisi ja probleeme, kuid üheskoos leitakse lahendus ootamatutele probleemidele.

Aknad on avatud jaanuari alguseni ning külastajatele pääseb see ööpäevaringselt, kuid imetlema tullakse pigem hilisõhtul, kui akendele loodud lugudest kõige paremini avaneb.

Väätsa, nagu paljude teistegi väikekohtade ees seisid erinevad väljakutsed. Inimeste elu sõltub sellest, kui hästi kogukond üksteist tunneb ja toetab ning millised oskused neil rühmana on. Nüüd, mil inimesed on Väätsa jõuluakna eksponeerimise projekti korraldanud juba aastaid, on tekkinud uus mure: tundub, et kõik on juba tehtud ja senised oskused on juba ammendunud. Kuidas leida uusi ideid ja põnevaid lahendusi ning kuidas tuleks kaasata uusi kogukonnaliikmeid osalema?