Lääne-Virumaa piimatootjad on Rakvere Piimaühistus aastaid koos tegutsenud, kuid viimasel ajal on ühine toimetamine eriliselt hoo sisse saanud. Põhjus on lihtne – nii on säästlikum. Säästlikkus on aga praeguste keeruliste aegade võtmesõna.
Võiks arvata, et piimaühistu peamine eesmärk on ühine piimamüümine ning piimatööstustelt parema kokkuostuhinna välja kauplemine. Rakvere Piimaühistus, mille moto on „Rohkem piima ühiselt!”, lähenetakse aga koos tegutsemisele palju laiemalt ja süsteemsemalt.
„Meid ei rahulda see, et saame koos piima müües võimalikult kõrge ning stabiilse hinna, vaid tahame ka sisendite pealt neid üheskoos ostes piimatootjate kulutusi kokku hoida,” ütleb Rakvere Piimaühistu tegevjuht Priit Putko. „Piima vahendamine on muidugi meie prioriteet, kuid sellega meie töö ei piirdu, vaid otsime kogu aeg võimalusi, kuidas ühistu liikmete raha kokku hoida.”
Just sellepärast loodigi tänavu kevadel Rakvere Piimaühistu juurde Eesti esimene ühistuline veterinaarpraksis – ühistus tegutseb oma sõravärkija, kellel on mõistagi muretsetud kõik vajalikud töövahendid ning kes liikmete loomade jalad korras hoiab, ja veterinaararst, kes abistab ühistu liikmeid kõikvõimalikes veterinaarküsimustes. Olgu öeldud, et sõravärkija on ametimees, kelle töö on veiste jalgade eest hoolitseda, sisuliselt teeb ta neile pediküüri. Jalgade tervis on aga määrav, sest hädad jalgadega on üks kolmest peamisest põhjusest, miks lehmad karjast välja arvatakse.
Kunagi tahetakse välja jõuda sinna, et karjadel hoiab kogu aeg silma peal oma ühistu veterinaararst ja ühistu liikmetele pakutakse ka veterinaarauditeid. „Näiteks kui farmis on probleeme mastiidiga, siis ühistu loomaarst aitab välja selgitada põhjuse. Vastavalt sellele koolitab ta farmerit,” räägib Putko. „Tahame jõuda sinnamaani, et veterinaararst ei tegele ainult haiguste ravimisega, vaid põllumeeste nõustamise ja koolituste kaudu ka haiguste ennetamisega. Seejuures on hästi tähtis, et tema nõuanded on objektiivsed ja erapooletud.”
Veel otsitakse Rakvere Piimaühistus pidevalt, kust saaks põllumehele vajalikke tootmissisendeid parematel tingimustel sisse osta. Suuremahulised tootmissisendid, nagu kütus, elekter, väetis, taimekaitsevahendid jne, ostetakse ühiselt Farm In-i kaudu (Farm In on sisendite sisseostuga tegelev keskühistu – toim.). «Väiksema mahuga tootmissisendid ostame oma ühistu kaudu ja ka nii saab paremaid hindu võrreldes sellega, kui iga põllumees hakkaks neid ise ostma. Igalt poolt on võimalik kulusid kokku hoida ning efektiivsemalt tegutseda, kui osta koos ehk korraga rohkem,” ütleb Putko.
Hästi oluliseks peetakse Rakvere Piimaühistus põllumeeste koolitamist ja sellepärast korraldatakse tihti koolitusi, seminare ja õppereise. Näiteks sel suvel käidi tutvumas Soome, Läti ja Prantsusmaa farmidega. «Erapooletu nõustamine on oluline küsimus. Efektiivsus on peidus igal pool, kuid selle ülesleidmiseks on vaja teadmisi. Mida tehnoloogilisemaks läheb põllumajandus, seda enam loevad just teadmised,” sõnab Putko.
Kõige värskema teenusena aga pakub ühistu oma liikmetele põllumajanduslikku raamatupidamist. «Põllumees ei taha vaadata börsil viljahinda, kaubelda piima kokkuostjaga või näiteks korraldada erinevaid sisendite hankeid. Ta tahab toota piima, hoolitseda oma karja eest, kasvatada vilja jne. On igati mõistlik, et ühistu võtab kõrvaltegevused enda kanda ja tegeleb nendega süsteemselt, järjepidevalt ning professionaalselt,” selgitab Putko.
Rakvere Piimaühistu on pika ajalooga, asutati juba 1992. aastal. Siis oli ettevõtmisel üle 100 liikme, täna on neid 18. Liikmete arvu vähenemine on asjade loomulik käik, sest selle aja jooksul on paljud väiksemad talunikud ja FIEd loobunud loomapidamisest ning alles on jäänud vaid suuremad ettevõtted.
Päevas müüb Rakvere Piimaühistu umbes 95-100 tonni piima, see on ligemale 5 protsenti kogu Eestis toodetavast. Piim müüakse kolme kombinaati Eestis ja iga päev vuravad piimaautod ka kahte kombinaati Leedus.
Praegust piimahindade seisu nimetab Putko kriisiks – piima kokkuostuhinnad on kevadega võrreldes kukkunud peaaegu 40 protsenti ning praegu saab lehmapidaja tonni piima eest umbes 250 eurot. «Selle hinnaga tuleb unustada investeeringud ning see ei kata isegi omahinda. Et äri kataks jooksvad kulud, peaks piimatonni hind olema vähemalt 300-320 eurot,” sõnab Putko. Mõistagi on langenud piimahinna taga Venemaa augusti alguses rakendatud sanktsioonid, mistõttu Eesti piimatooted sinna praegu ei jõua. «Augustis arenesid sündmused nii, et piim läks Leetu 330 eurot tonn ja siis öeldi kolm päeva ette, et ostame 180 eurot tonn või üldse mitte ning hea on, kui sellele edaspidi järgi tuleme,” kirjeldab Putko. «Tänaseks on olukord natuke paranenud ja usume, et hinnapõhi on käes – enam hullemaks loodetavasti ei lähe.”
Ta usub, et talve poole hinnad veidi tõusevad ja küllap leitakse ka uusi võimalusi piima müüa. Venemaaga on ikka nii, et aeg-ajalt on sinna keerulisem müüa, samas see ei tähenda, et piima seal ei tarbita. «Piima on maailmas ikka sama palju ja tarbitakse teda ka sama palju. Ka Venemaal. Nõudlus on sama, kuid kaup liigub teisi teid pidi. Tõsi, see ümbermängimine võtab aega ja mõjutab hindu. Aasta aega oli niinimetatud müüjaturg, nüüd on ostjaturg. Hind on maas ja pole loota, et ta kiiresti tõuseks sinnamaani, kus on omahind,” räägib Putko.
Murelikuks teeb piimatootjat aga kuklas tiksuv teadmine, et järgmisel aastal tuleb maksta kvooditrahvi: sel kvoodiaastal on seni Eestis toodetud rohkem piima, kui piimakvoot ette näeb, ning see ei jää karistuseta. Trahv hoogsa tootmise ja hea töö eest võib tulla päris suur, umbes 10 miljonit eurot kogu Eesti peale. Trahvi võimaliku suuruse on välja arvutanud selle valdkonna spetsialistid. Maksma peavad need, kes on piima liiga palju tootnud, trahv peetakse kinni järgmise aasta mai kuni septembri piimarahadest.
Eriti suur peavalu on see nendele piimatootjatele, kes on teinud suuri investeeringuid, et oma tootmismahte ja -taset tõsta. Iga üleliigse toodetud piimatonni eest peab tootja maksma trahvi 278,3 eurot.
«Kui sul on piimahind 250 eurot, liisingud tahavad maksmist, inimesed palka, loomad süüa… Väga keeruline olukord,” tõdeb Putko. Ta usub, et kui kvooditrahvi teemale leevendust ei leita, on põllumajanduses ees heitlikud ajad – näeme uusi omanikke ja äride ülevõtmisi. Mis võiks olla lahendus? „Aitaks kas või ajatamine,” leiab Putko.
Ent loota selle peale väga ei saa, sest Euroopa Komisjoni selge sõnum on, et trahv tuleb maksta. Ka põllumajandusminister Ivari Padar on arvanud, et küllap ettevõtjad, kes üle kvoodi on tootnud, on trahviga ka arvestanud.
Piimatootjate keerulist olukorda vaadeldes on Putko imestunud, et Eesti teeb üsna vähe nende aitamiseks. Kuigi Eestil on õigus lisaks ELi toetustele toetada riigieelarvest kohalikke põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt üleminekutoetusi makstes, ei tehta seda sel aastal ning tõenäoliselt mitte ka järgmisel aastal. Ta märgib, et näiteks Läti on leidnud vahendid oma põllumeeste toetamiseks: põllumeeste riigimaksud ajatati ning nende laenudele võimaldati lisatagatised.
„Meie riik ei ole midagi muud teinud, kui vaid rääkinud jutte sellest, kuidas otsitakse uusi turge,” nendib Putko.
Mida peaks riigiisad praegu põllumehe toetuseks tegema? Esimese asjana peaks riik tema hinnangul tegelema kvooditrahvi küsimusega, et seda ajatada.
„Võiks küll aidata põllumeestel see praegune keeruline aeg üle elada, kas või MESi (Maaelu Edendamise Sihtasutus – toim.) kaudu laenu pakkuda, anda garantiisid ja lisatagatisi jne,” ütleb ta. Lisaks muidugi näiteks riigimaksude maksmise ajatamine või riigimaade oksjonide peatamine kuni olukorra paranemiseni. „Riiki hoiavad üleval ju needsamad ettevõtjad, kes investeerivad, maksavad makse ja annavad inimestele tööd. Maakohtades on põllumajandustootjad suuresti ka kogukonna ning elukeskkonna kujundajad, sest inimene on seal, kus on tööd. Sestap võikski riik vahest ettevõtjatele ka appi tulla, mitte pidevalt nende elu keerulisemaks muuta.”
KESKÜHISTU FARM IN JUHT VAHUR TÕNISSOO: KOOS TEGUTSEMINE ON VÄGA SUUR JÕUD
Rakvere Piimaühistu ostab suuremahulisi tootmissisendeid (kütus, väetised, energia jne) keskühistu Farm In kaudu, mis ongi loodud selleks, et hoida põllumeeste raha suurte ühishangete pealt kokku. Farm In-i juht Vahur Tõnissoo sõnul on paar tegutsemisaastat näidanud, et koos tegutsemises on peidus väga suur jõud – välja on kaubeldud märkimisväärsed hinnaalandused.
Suuremad Farm In-i kaudu ostetavad sisendid on mineraalväetised, loomasöödad, diislikütus ja elektrienergia. Farm In soovib hindu oma liikmetele langetada selleks, et nende kulusid kokku hoida.
„Meie kolmeaastase töö tulemusena on kõigi sisendite hinnad, millega oleme tegelenud,turul alanenud. Veel on huvitav, et tänu ühistegevusele on üldiselt sisendite hinnad turul alanenud – ka neile tootjatele, kes pole Farm In-i liikmesühendustega seotud. Meie eesmärk on saavutada oma liikmetele õiglased sisendite hinnad,” ütleb Tõnissoo.
Tõnissoo toob näiteks väetiste hinnad, mis alanesid kohe umbes 10 protsenti.
Hindasid saab mõjutada, kui turuosa on 10-15 protsenti ja Farm In-i tegevus näitab, kui palju tegelikult selleks ruumi on,” sõnab ta.„See on päris müstiline, mis hindadega toimub ja kui lihtsalt on seni põllumeestelt raha ära võetud. Õnneks me teeme nüüd koostööd, tegutseme selle nimel, et saada Liikmetele hinnad alla – ja saamegi!”
RAKVERE PIIMAÜHISTU
• Ühistul on 18 Liiget, peale selle müüvad kaks ettevõtet oma piimatoodangu Rakvere Piimaühistu kaudu.
• Rakvere Piimaühistu liikmete ühisest loomade müügist on välja arenenud Rakvere Lihaühistu, kes koordineerib Virumaa veisekasvatajate loomade müüki.
• Ühistu liikmetel on kokku umbes 4500 lüpsilehma, tööd antakse enam kui 300 inimesele ja haritakse rohkem kui 15 000 hektarit põllumaad.
Rakvere Piimaühistu tegevjuht Priit Putko otsib võimalusi, kuidas ühistu liikmete raha kokku hoida.
Kristina Traks, 28.10.2014, Virumaa Teataja (Erileht Maa Elu), lk 4.
