Allikas: novaator.ee, Airika Harrik
18.07.2022
Järgmisel kahel aastakümnel kujuneb suurimaks ohuks toidujulgeolekule kasvav veevajadus, osutab USA teadlaste värske raport. Toidu kättesaadavust hakkavad pärssima ka kuumalained, põuad, elanike ebavõrdne elatustase ja poliitiline ebastabiilsus. NIi kutsub raport maailma riike üles koostööle vastupidavama üleilmse toiduvaru loomisel.
Colorado Boulderi Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuring ilmub ajal, mil näljaste inimeste arv maailmas ületas mulluse rekordi. Samuti võivad ÜRO ja Maailmapanga hinnangul sel aastal paljudes riikides tõsised probleemid toidu kättesaadavusega veelgi süveneda.
Neis ohtudes pole iseenesest midagi uut: poliitiliste konfliktide ja kliimamuutuse keskkonnamõju kogusumma tagajärgi on mõõdetud ning uuritud kõikjal maailmas. Uues uuringus leitakse aga, et tihedam koostöö neis valdkondades ei muudaks üleilmset toidujulgeolekut üksnes kõigi nende ohtude suhtes vastupidavamaks, vaid aitaks seda ka tugevdada.
Uuringu juhtivautori ja keskkonnauuringute kaasprofessori Zia Mehrabi sõnul väljendab uus töö tugevat toetust üleüldiselt vastupidavama toidusüsteemi loomise ideele. Teisisõnu, tabagu maailma toiduvaru kas kliima-, keskkonna- või poliitšokk, vastupidava süsteemi korral elab see need kõik üle.
Maailmapanga hiljutine analüüs osutab, et Ukraina sõda, tarneahelate katkestused ja Covid-19 pandeemia jätkuv järelmõju pööravad pahupidi aastakümnete kaupa majandusarengut ning kergitavad toidu hinna seninägematusse kõrgusse. Pealegi esineb kuumalaineid, üleujutusi, põuda ja muid äärmuslikke ilmastikunähtusi üha sagedamini.
Uurijad ja poliitikakujundajad otsivad küll toidujulgeolekut parandavaid lahendusi, kuid tegelevad sellega tihtilugu omapäi ning ühe probleemi kaupa. Uus raport osutab aga tungivale vajadusele, et toidusüsteemide erinevaid ohte uurivad teadlased teeks rohkem koostööd. See tagaks, et ohu tulles oleks otsustajatel käepärast kõikehõlmav info, uuendatud mudelid ja asjakohased tööriistad.
Konflikt, kliima ja kompetents
Enne Covid-19 pandeemiat küsitlesid uurijad 2019. aastal 69 eksperti üle maailma, kes tegelevad erinevate toidujulgeoleku küsimustega. Küsitluse põhjal järjestasid nad 32 suurimat ohtu toidujulgeolekule, arvestades nende mõju ulatust ja esinemise tõenäosust järgmise 20 aasta jooksul.
Uurijad leidsid, et paljud kliimamuutusest tingitud keskkonnanähtused, sealhulgas etteennustamatu ilm, võivad mõjuda toidujulgeolekule kõige laastavamalt. Nii mõju kui ka tõenäosust arvestades paigutusid nimekirja etteotsa veel kasvav veenõudlus, põud, kuumalained ja ökosüsteemiteenuste kokkuvarisemine.
Ühtlasi leidsid uurijad, et suure tõenäosusega võivad järgmisel 20 aastal toidu kättesaadavust mõjutada ka sissetulekute ebavõrdsus, üleilmsed hinnašokid, poliitiline ebastabiilsus ja ränne.
Praegu elab üle poole maailma näljahädas elanikkonnast konfliktirohketes piirkondades, kus toidu kättesaadavusega on aeg-ajalt probleeme: läbikukkunud riikides või piirkondades, mida iseloomustavad poliitiline ebastabiilsus, terrorism, rahvarahutused ja relvakonfliktid. Selliste konfliktide mahitatud ränne ja inimeste ümberasumine jõudsid samuti järgmise 20 aasta viie kõige tõenäolisema toiduohu hulka.
Zia Mehrabi sõnul pole toidujulgeoleku probleem toidu tootmises, vaid selle kättetoimetamises, kättesaadavuses ja vaesuses, mis on konflikte süvendanud. Konflikt kui selline ei muuda tema sõnul aga mitte üksnes inimesi haavatavaks, vaid piirab ka nende kohanemisvõimet.
Kui praegu tuleb konfliktiga seoses paljudel ilmselt esimesena meelde Ukraina sõda, pole see iseenesest midagi uut. Nii piirkondlikku kui ka üleilmset toidujulgeolekut mõjutab ka käimasolev Etioopia kodusõda ning kodusõjad Süürias, Jeemenis ja mujal.
Kui maailm oleks konfliktile ja äärmuslikele ilmastikunähtustele keskendunud juba enne Covidi-kriisi, oleks maailm Mehrabi sõnul praegu palju paremas olukorras.
Säilenõtkust sihtides
Uurijad pärisid küsitletud ekspertidelt sedagi, millised on nende valdkondades suuremad läbi uurimata teemad. Samuti palusid nad neil nimetada 50 kõige olulisemat küsimust, millele teadlased ja poliitikud peaks keskenduma.
Paljud eksperdid pidasid kõige olulisemaks, et toidusüsteem oleks mitmekesine, sest mitmekülgsem kooslus on tavaliselt stabiilsem. Näiteks tuli Ukrainast 2021. aastal kümme protsenti maailma nisust ja nelikümmend protsenti Maailma toiduprogrammi nisutagavarast. Venemaa rünnak Ukrainale mõjutas seega toiduprogrammi toiduvaru väga tõsiselt.
Zia Mehrabi sõnul pole võimalik muuta seda, kus põllumajandusmaa maailmas asub. Küll aga saavad teadlased ja poliitikud tema sõnul arutleda, kuidas võiks riigid oma toidutootmist nii asukoha kui ka saadava toiteväärtuse poolest mitmekesistada.
Uurijad saavad tema sõnul luua ka senisest täpsemaid toidutootmisega seotud teemakaarte ja ennustusi, mis toetaks toidujulgeolekut juba enne äärmuslikke sündmusi, ning nende ajal ja järel. Mehrabi märgib, et meie praegused kaardid põhinevad vananenud andmetel. Samuti on uurijatel tänapäeval võtta palju arenenumad ennustamistööriistad kui mudelid, mis pole tegelike mõõtmistega kooskõlas.
Mehrabi sõnul on praegu näha, kuidas konfliktid ja kliimamuutus olukorda maailmas halvendavad. Trendikõverad ja eksperdid osutavad tema sõnul kui ühest suust, et selles osas läheb olukord tulevikus hullemaks. Kui maailm tahab luua ja hallata kõikvõimalike vapustuste suhtes vastupidavamat toidusüsteemi, tuleb Mehrabi sõnul alustada nende säilenõtkeks muutmisest.
Uuring ilmus ajakirjas One Earth.
Toimetaja: Karmen Ibus