Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?

Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
november 2022

Tamme talu ürdiaed Pärnumaal sai alguse perenaise Heli Viedehofi ühest potist basiilikust.
Ravim-, lõhna-, ja maitsetaimede aia pidamine ei ole pelgalt taimekasvatus ja turundus, vaid eeldab ka ajaloo, meditsiini, kunsti jpm valdkondade tundmist.

Alustades juurtest

Ravim-, maitse- ja lõhnataimed on meie teenistuses kasutust leidnud inimkonna eksisteerimise algusest peale. Kuigi vahemereäärne kliima loob nende taimede kasvatamiseks suures plaanis soodsamaid tingimusi kui kodumaine, on ka Eestis ravimtaime- ja teetalusid, mis on edukalt tegutsenud aastakümneid.

Tamme talu ürdiaed sai alguse aastal 2001, kui selle perenaine Heli soetas esimese poti basiilikut ja läks enda silmaringi laiendamiseks Räpinasse iluaiandust õppima. Tekkinud huvi eriala vastu hakkas ta realiseerima esialgu ettevõtlusest mõtlemata: Heli käis läbi aianduspoed ja ostis sealt kokku kõik sellel hetkel saadaolevad maitsetaimede seemned ning asus katsetama.

Sellest proovimisest ja omatarbehobist on tänaseks saanud moodne ja hästitoimiv ettevõte, kus lisaks pereliikmetele saab aastaringselt tööd vähemalt 3 inimest.

Kasvatatakse hektari suurusel maa-alal enam kui 500 sorti ja liiki erinevat maitse- ja ravimtaime, ning toodangut võib leida paljudest suurematest poekettidest. Samuti Tallinki laevadelt ja Lennujaamast. Tamme talu põnevatel maitsesegudel ja kinkekarpidel on austajaid nii Eestis kui ka välismaalaste hulgas, kes spetsiaalselt selleks Pärnumaa ürdiaeda ikka ja jälle tagasi tulevad, et varuda gurmee- ja vürtsmoose, marinaadis tšillisid, ürdiõlisid, maitsesoolasid või  ürdi- ja marjateed.

Millest alustada?

Kui on soov erialal kätt proovida, siis esmalt tuleks välja selgitada, milliseid võimalusi pakub planeeritava tegevuspiirkonna mullastik. Selleks sobib kõige paremini nö „katsepõld“.

Heli soovitab  külvata erinevaid liike ja sorte ning taimi esmalt tasapisi tundma õppida. Suur osa ürte on kohandunud vahemereäärse kliima ja kasvukeskkonnaga, seega lepivad nad kuivema ja vähemviljaka mullaga kui paljud teised kultuurid. Mereäärsetel aladel tegutsedes on eeliseks pehmemad talved, mis külmakahjustuste teket ennetavad ja talvitumist soodustavad.

Spetsialiseeruda on tegevusalal võimalik nii teetaimedele, ravimtaimedele, lõhnataimedele kui ka maitsetaimedele, valida, kas toodetakse mõnda kultuuri edasimüüjatele hulgi või on eesmärgiks jaemüük. Viimane eeldab edukaks tegutsemiseks laiemat sortimenti.

Läbi tuleks mõelda, milliseid seadmeid on vaja saagi külvamiseks, kasvuaegseks hooldamiseks ja korjeks.  Sealt edasi on oluline aspekt taimede kuivatamine: milline energialiik valida, kas selleks protseduuriks on võimalik kohandada mõni olemasolev ruum või tuleb rajada uus.

Varutud taimi tuleb säilitada, mis samuti nõuab eritingmusi: reeglina kuiva, pimedat ja stabiilse temperatuuriga kohta.

Samuti tuleb läbi mõelda töötlemine/pakendamine. Ka sellele ruumile on oma nõuded. Taimede pikemaks säilitamiseks ja töötlemiseks on erinevaid võimalusi, taaskord tõuseb üles olulisus taimi tunda. Näiteks petersell, basiilik, liivatee, till, porru ja murulauk sobivad hästi ka sügavkülmutamiseks.

Seadmete soetamise puhul tuleb esmalt teha arvutused, milliste tootmismahtude juures konkreetne masin end ära tasuma hakkab. Selleks saab vajalikku taustainfot nii juba pikemalt tegutsenud tootjatelt, seadmemüüjatelt kui ka internetist.

Oluline on endalt küsida, kui palju soovitakse tööd teha: tegemist on alaga kus käsitööd jaemüügisuunda valides pigem palju. Kui soov on hulgimüügiga tegeleda, siis toob Tamme talu perenaine välja võimaluse kasvatada kummelit või piparmünti, millele on koguseliselt suur nõudlus.

Enne kui äriplaani kirjutama hakata, soovitab kogemustega ürdiaednik end teooriaga kurssi viia, planeeritavad tegevused väikesel pinnal läbi mängida, panna paika potentsiaalsed müügikanalid ja teha selgeks, kas need ka reaalsuses toimivad. Kui eeltöö teoorias ja praktikas on tehtud võib mõelda esimeste investeeringute peale ja poodi seemneid ostma minna.

Õppimisvõimalused

Teiste riikide ürdiaedasid on Heli küll imetlemas käinud, kuid arvestades mastaapide ja aastaringsete temperatuuride erinevust, on saagikus ja talvitumine meie oludes sedavõrd teistmoodi, et üks-ühele sealt snitti võtta ei saa.

Aiandust saab õppida nii Maaülikoolis kui ka töö kõrvalt kutsekoolides, valides Räpina Aianduskoolist meelepärase eriala, baasteadmisi pakkuva taimekasvataja kutse Järvamaa Kutsehariduskeskusest või Olustvere Teenindus- ja Maamaamajanduskoolist.

Piisavalt on ka erialast kirjandust. Alaga süvitsi tegelemine eeldab elukestva õppe soovi.

Väljakutsed

Nii nagu paljudel teistel tegevusaladel, on ka selles sektoris üks olulisem väljakutse turustamine. Kasvatada võib Heli sõnul kõike, kuid kes ja miks peaks selle toodangu just Sinu käest ära ostma?

Siin on suureks trumbiks oma taimede tundmine ja nende tutvustamine. See mitte ainult ei võimalda erinevaid põnevaid segusid ja kooslusi miksida ja pakkuda, aga see on ürdiaia perenaise sõnul ka peamine otsemüügiargument. Võimalikud koostööpartnerid võivad olla nii kokkuostjad, apteegid, toidupoed kui ka eraisikud.

Kindlasti tuleb siinkohal mõelda läbi tööhulk mis ühe ühiku toodangu müümiseks valitud meetodil vajalik on. Samuti tarnspordi, logistika ja müügi otsekulud: kas potentsiaalsed ostjad saavad ise ettevõttesse koha peale tulla? Kuidas korraldada nende visiidid organiseeritult nii, et see ei juhtuks kõige kiiremal saagikoristushetkel/ei võtaks ebamõistlikult palju ajalist ressurssi?

Olulise müügiargumendina võiks välja tuua sortimendi: segude tegemiseks on vaja mitmeid erinevaid taimi ja seda, milline segu just tarbija armastuse võidab, saab teada katsetades ja tagantjärele. Tamme talus võõrustatakse suvisel ajal ka turistide gruppe ja aktiivselt toimib e-pood.

Töö ürdiaias on pigem füüsiliselt raske, palju on käsitsitööd ja välitingimustes töötades on taimedega toimetajad ilmastiku meelevallas. Arvestada tuleb kaasneva paberitöö hulgaga, mis võtab märkimisväärse aja.

Muidugi pakub närvikõdi ilm – paljud taimed tahavad päikest kasvamiseks, kindlasti peaks olema korjamise aeg  kuiv. Saagi kogumiseks sobib hommikupoolne aeg, sealjuures tuleb korje algusaja määramisel jälgida kasvufaasi ja leida täpne aeg olenevalt, millist taimeosa just korjatakse.

Kuigi riskide maandamiseks oleks alaga mõistlik tegeleda põhitöö kõrvalt, on seda sinna ajaliselt sättida paras väljakutse – suvine taimede korjeaeg, kuivatamine ja puhastamine on ajamahukad ja ajakriitilised protseduurid.

Töö mis rikastab

Heli, kes on 20 aastaga rajanud lisaks kaunile aiale ka omanäolise ja populaarse brändi, ning loob segusid, maitseid ja emotsioone, mille järele ikka ja jälle tagasi tullakse, hindab ise, et õppida on veel väga palju.

Ravim-, lõhna-, ja maitsetaimede aia pidamine ei ole pelgalt taimekasvatus ja turundus, vaid eeldab ka ajaloo, meditsiini, kunsti jpm valdkondade tundmist.

Või ja vorsti leiva peale annab sellel alal tegutsedes väärindamine. Selleks aga, et südameid võitvaid segusid kokku segada ja taimi müüa, peab neid ise läbi ja lõhki tundma. Vaatamata väljakutsetele on töö ilus ja naiselik ning pakub lõputult võimalusi arendada ja avastada. 

---

Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna

Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit