Riskijuhtimise vajadus põllumajanduses kasvab

Avaldatud: 14. november 2024Kategooriad: Maaettevõtlus, Ühistegevus, UudisedSildid: finantsanalüüs, riskihindamine, riskijuhtimine

Allikas: Krista Nurk, METK (Artikkel ilmus Postimehe Maa Elu portaalis 24.10.2024)

Põllumajandustootjad seisavad silmitsi mitmesuguste riskidega, mis tulenevad ilmastikust, tootmisprotsessidest, turu kõikumisest, poliitilisest ebastabiilsusest ja inimressursist. Põllumajandussektoris ees seisvate muutuste taustal muutub tõhus riskijuhtimine aina olulisemaks, kirjutab METK-i maamajanduse valdkonna nooremteadur Krista Nurk.

Riskid on põllumajanduses omavahel tihedalt seotud. Näiteks võib tootja, kes on võtnud kõrge intressiga laenu, sattuda keerulisse olukorda, kui halbade ilmaolude tõttu on saagikus väiksem (tootmisrisk) ning samal ajal on turul põllumajandustoodete kokkuostuhinnad madalad (tururisk). See võib tekitada raskusi laenukohustuste täitmisel, mis põhjustab finantsriski ning võib lõppeda ettevõtte varade osalise või täieliku müügi või likvideerimisega.

Aja jooksul on riski mõiste märkimisväärselt muutunud. Algul peeti riski üksnes ohuks või ebasoodsate sündmuste tõenäosuseks. Hiljem hakati riski seostama vara või sissetuleku kaotuse tekkimise võimalusega. Tänapäeval puudub riski mõistes ühtne arusaam ning levib erinevaid kontseptsioone. Ühelt poolt keskendutakse riski negatiivsetele külgedele, kuid levib ka laiem käsitlus, mis hõlmab nii positiivseid kui ka negatiivseid kõrvalekaldeid oodatavast tulemusest. Lihtsustatult: kasum on preemia riskimisel ning iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumit maksimeerida. See võib õnnestuda, aga ei pruugi.

Põllumajanduses võiks käsitleda riski kui võimalust, et midagi läheb valesti nii, et see mõjutab põllumajandusettevõtet negatiivselt. Tavaliselt ei muretse inimene selle pärast, et midagi võiks liiga hästi minna.

Mis on riskijuhtimine?

Riskijuhtimine on neljaetapiline pidev protsess, mis algab riskide tuvastamisega konkreetses ettevõttes. Järgmine etapp on riskidele hinnangu andmine ehk iga riski puhul hinnatakse selle esinemise tõenäosust ja selle ilmnemise kahjulikku mõju. Selliselt lähenedes saadakse n-ö riskide edetabel, mis tõstab esile olulisemad riskid. Riskide negatiivsete tagajärgede vähendamine on sageli võimalik ja alati soovitatav.

Riskijuhtimine ei ole isoleeritud lihtne lineaarne protsess, vaid pigem mitmesuunaline protsess, mille elemendid on omavahel segunenud. (https://et.wikipedia.org/wiki/Riskijuhtimine)

Millised on riskide juhtimise võimalused? Vastus sõltub konkreetsest olukorrast, kuid siin on võimalik eristada kolme liiki strateegiaid: ennetamine, leevendamine ja toimetulemine.

Ennetamise strateegiad võetakse kasutusele enne riskide ilmnemist. Näiteks tehnoloogia valik, töötajate väljaõpe, taime- ja loomahaiguste ennetamine ehk kõik need meetmed, mis aitavad vähendada riskide esinemise tõenäosust.
Leevendamise meetmed, nagu näiteks põllukultuuride ja ettevõtte tegevuse mitmekesistamine, kohustuslikud ja vabatahtlikud kindlustusmehhanismid, lepingute sõlmimine, aitavad vähendada potentsiaalset kahju riski realiseerumisel.
Toimetulemise strateegiaid saab rakendada pärast riski avaldumist ning selle all mõeldakse enamasti laenamist ja ettevõttes kogunenud säästude kasutamist. Samuti on siin oluline roll valitsusel, kes saab pakkuda erinevaid põllumajanduse toetusprogramme, näiteks sihtotstarbelist riigiabi.

Viimane ehk neljas etapp hõlmab riskihindamise tulemuste kontrollimist, kuna riskijuhtimine on pidev protsess. Selles etapis on üks eesmärk otsustajaid korrapäraselt varustada vajaliku infoga sellest, kuidas on läinud rakendatud strateegiatel, sest maailm muutub ja see mis varem toimis, ei pruugi nüüd enam toimida.

Muudatuste eel

Septembris avaldatud strateegilise dialoogi raport Euroopa Liidu põllumajanduse tuleviku kohta tõdeb, et ELi põllumehed ei saa jätkata senist praktikat, et vältida majanduslikke ja kliimamuutustega seotud probleeme. Raportis soovitatakse loobuda hektaripõhistest toetustest ja suunata rohkem tähelepanu väiksematele tootjatele. Ees seisvate muutuste taustal muutub riskijuhtimine põllumajanduses veelgi tähtsamaks.

Raportis tõstetakse esile kolm lähenemisviisi riskijuhtimisele põllumajanduses. Esimene on tavaline riskijuhtimine ettevõtte ja/või tootjaorganisatsiooni või ühistu tasandil. Teiseks käsitletakse tururiskide juhtimist era- ja avaliku sektori koostöös, kasutades kindlustusskeeme, ühisfonde ja toetusi. Kolmandaks tuleks katastroofiliste riskidega tegeleda avaliku poliitika tasandil, kasutades ühise põllumajanduspoliitika kriisireservi.

Eesti kontekstis on oluline, et põllumajanduse kindlustusturul oleks kindlustustooteid, mille abil saaks põllumajandustootjad kariloomi ja saaki kindlustada.
Põllumajandussektoris tuleb tagada erinevate riskijuhtimisvahendite kooskõla, sest tõhus riskijuhtimine mängib põllumajanduses üha olulisemat rolli, eriti arvestades majanduslike ja kliimamuutuste esitatavaid väljakutseid.

Sellel sügisel teeb Maaelu Teadmuskeskus põllumajandustootjate seas riskijuhtimise uuringu, et selgitada välja Eesti põllumajandusettevõtetes kasutatavad riskijuhtimise meetmed ning nende seosed põllumajanduse riskidega ja tootjate riskihoiakutega. Palume kõigil kutse saajatel sellele ka vastata.

Loe veel: