Allikas: EPKK infoleht Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast
23.01.2022
Wageningeni ülikooli läbiviidud ELi roheleppe mõju-uuringu kohaselt “Talust taldrikule” ja elurikkse strateegiate rakendmise korral ELi põllumajandustootmine väheneb, toidu hind ja import kolmandatest riikidest aga kasvavad.
Euroopa Liidu põllumajanduse seis võrreldes ülejäänud maailmaga on hea ning peamised väljakutsed on seotud keskkonnaga. Põhilised probleemkohad on: kasvuhoonegaaside (KHG) emissioon; keskkond (nt nitraat ja ammoniaak); bioloogiline mitmekesisus; ressursikasutuse tõhusus (ringmajandus); loomade tervis ja heaolu (sh antimikroobsed preparaadid); põllumajandustavadele, talude sissetulekutele ja põllumajandusettevõtlusele seatud väljakutsed; tarbija toiduvalikud ja valikuvõimalused. On teada, et 90% ammoniaagi (NH3) toodangust pärineb põllumajandussektorist ning kogu põllumajandusest pärinevast KHG hulgast 60% pärineb loomakasvatusest. Loomakasvatus on ka 80% veekeskkonnas leiduva lämmastiku allikaks.
Milline on ELi praegune olukord?
Mure loomade heaolu pärast on tõusutrendis terves ELs ning see on muutumas avalikuks hüveks. Olulist edu on saavutatud viimasel kahel kümnendil antimikroobsete ravimite kasutamise vähendamisel loomakasvatuses. EL võiks saavutada püstitatud eesmärgi e. 50% madalama antimikroobsete preparaatide kasutamise 2030. aastaks.
Taimekaitsevahendite kasutamine on püsinud muutumatuna ning 50 protsendi kasutuse vähendamine on 2030. aastaks raskesti saavutatav. Samuti on vähetõenäoline toitainete kao 50% vähendamine aastaks 2030 ning väetiste kasutamise 20% vähendamine.
Kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise eesmärgiks on EL seadnud 35% ajavahemikus 2015 – 20230 ning vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. Praeguseks ajaks on EL liikmesriigid suutnud võrreldes 1990. a. vähendada KHG 21,3% võrra, kuid perioodil 2015-2020 olulist muutust ei ole toimunud. Mahepõllumajanduslike maade osakaalu suurendamise eesmärgist (25% aastaks 2030) oleme senise tempo juures suutelised saavutama vaid poole (2018. a oli nende osakaal ELs 8%). Ebasoodsas olukorras olevate elupaikade osakaal on 72,1% ning see peaks langema 50%-ni aastaks 2030, lisaks peaks ka ebasoodsas olukorras olevate liikide arv langema 38,5%-le.
Wageningeni ülikooli roheleppe mõjuhinnangu tulemused
Kliimaeesmärkide saavutamine on suureks väljakutseks ja loomade arvu vähenemine muudel põhjustel töötab selle eesmärgi saavutamise kasuks. Mõju põllumeeste sissetulekutele ei pruugi olla märkimisväärne juhul, kui eksisteerivad vastavad toetused.
- Väetiste kasutamise vähendamisel langeb saagikus keskmiselt 10-15%.
- Taimekaitsevahendite kasutamise vähendamine viib samuti saagikuse ja kvaliteedi langusele.
- Liikmesriikide ühiste jõupingutuste jätkudes on võimalik saavutada antimikroobsete preparaatide kasutamise vähendamise eesmärk. Samal ajal võib see kaasa tuua hindade tõusu ning põhjustada tehnilisi probleeme.
- Loomade heaolu eesmärkide poole pürgimine toob endaga kaasa hinnatõusu ning impordi kolmandatest riikidest, kus nõudmised selles vallas on leebemad.
- Piirangud loomade transpordil võivad mõjuda negatiivselt liikmesriikide spetsialiseerumisele.
- Mahetootmise suurendamine mõjutab oluliselt sööda ja liha hinda juhul, kui maheloomakasvatuses on lubatud vaid mahesööda kasutamine.
- Elurikkuse eesmärkide saavutamine viib toodangu 2-4% languseni.
Turuprognoos
Esialgne hinnang loomakasvatustoodangu
- mahtudele: piim -12%, loomaliha -15%, sealiha -15%, linnukasvatus -15%;
- hinnale: kogu esmane põllumajandustoodang +10% k.a põllukultuurid (veiseliha +22%, sealiha + 40% ja linnuliha +17%; piimatooted: uuringute tulemused on vastakad, Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) uuring +3%, aga Kieli ülikooli uuring +36%)
- kaubandusele: netoekspordi vähenemine/ netoimpordi suurenemine nii põllukultuuride kui ka loomsete toodete puhul (tingimusel, et tarbijakäitumine ei muutu!)
Simulatsioonitestil hinnati mõju põllumajandusettevõtete netosissetulekule
Ettevõtted valiti selliselt, et need peegeldaksid EL heterogeensust põllumajandussektorite lõikes (erinevad tootmissüsteemid, pinnas, tingimused). Tulemused näitasid suurt varieeruvust: kui sea-, lihaveise- ja linnukasvatuses nähti tulu tõusu, siis piimaveisekasvatuses tulu langust keskmiselt 32%. Samuti tulid välja suured regionaalsed erinevused, kuna eeldatakse, et keskkonnaalased piirangud saavad olema piirkondlikult diferentseeritud. Lisaks on saadud tulemused tundlikud turuhinna ja poliitilise toe suhtes (nt mittetootlike investeeringute tugi).
Kokkuvõtteks
Euroopa Liidu toidusüsteem, sealhulgas esmatootmine, tuleb uuesti integreerida sotsiaalsete ja “planetaarsete” piiridega (kohalikud, piirkondlikud, globaalsed).
EL roheleppe eesmärkide saavutamine võib kaasa tuua loomakasvatuse vähenemise suurusjärgus 10-15%. Mõnel juhul tooks tootmismahu vähenemine kaasa rohkem kui proportsionaalse (võrreldava) hinna suurenemise.
Ergutusmaksed (incentive payment) oleksid võtmetähtsusega tagamaks, et eesmärgid saavutatakse ilma ettevõtetele kahju tekitamata.
EL poliitika peaks käsitlema peamisi väljakutseid põllumajanduses kohandatud viisil (nn. piirkondlik proportsionaalsus).
Pole teada, kuidas reageerivad tarbijad (dieedid, toidujäätmed, päritolu) ning kuidas arenevad ja panustavad turud (puhver, tootmise ja tarbimise ümberjaotamine).
Valik strateegia “Talust taldrikule” mõjuhinnanguid
- KIeli Ülikooli uuringu kokkuvõte inglise keeles: https://grainclub.de/fileadmin/user_upload/Dokumente/Farm_to_fork_Studie_Executive_Summary_EN.pdf
- Kieli Ülikooli uuring saksa keeles: https://bit.ly/3hgdDJJ
- https://hffa-research.com/wp-content/uploads/2021/05/HFFA-Research-The-socio-economic-and-environmental-values-of-plant-breeding-in-the-EU.pdf
- https://www.fas.usda.gov/newsroom/economic-and-food-security-impacts-eu-farm-fork-strategy
- https://www.reuters.com/article/eu-grain-environment-idCNL5N2O54XD
- https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC121368
Vaja on veelgi rohkem uuringuid
Copa-Cogeca veiseliha töögrupi esimehe Jean-Pierre Fleury kutsus taaskord Euroopa Komisjoni üles koostama mõjuhinnangut, mis hõlmab kõiki Euroopa roheleppe aspekte. Ta väljendas rahulolematust volinik Janusz Wojciechowski paar kuud tagasi öeldu üle, et üldist uuringut roheleppe mõju kohta ei tehta, vaid viiakse läbi mitmeid erinevaid eesmärke käsitlevaid uuringuid.
Senised uuringud on näidanud, et strateegiate erinevatel eesmärkidel on kumulatiivne mõju ja kombineeritud tulemused. Eraldi mõju-uuringud iga seadusandliku ettepaneku kohta ei anna mingit ülevaadet sellest, mis homme tegelikult toimub meie lautades, imporditud konteinerites, farmi finantskontodel ja milline on toiduainete hind, mida inimesed poeriiulil näevad, märkis ta. Ta viitas ka mõnede roheliste parlamendiliikmete argumendile, et uuringuid rahastati lobby-organisatsioonide poolt. “See on mugav argument uuringute ignoreerimiseks, kuid pisut lühinägelik,” väitis ta. Sellest märkusest võis välja lugeda, et teadlaste sõltumatus on kahtluse alla seatud.
Copa-Cogeca palus sõltumatut uuringut vaid seetõttu, et seda ei avaldanud komisjon ega selle uurimiskeskus oma juhtpoliitika kohta. Poliitilised eesmärgid olid seatud ilma nende aluseid selgitamata või tagajärgedega arvestamata. „Ootame nüüd komisjonilt konkreetseid ettepanekuid,” ütles Fleury. Peame (lõpuks) rääkima lahendustest, agronoomilistest ja tehnoloogilistest valikuvõimalustest ja konkreetsetest meetmetest.
