Allikas: Postimees, Rando Värnik, EMÜ PKI Maamajanduse ökonoomika professor
17.03.2023
Oleme inimkonnana silmitsi olukorraga, kus peame paratamatult kohanema kliimamuutustega. Millised valikud meie ees on, küsib Maaülikooli professor Rando Värnik.
Kliimasoojenemist enam pidurdada ei saa, külla aga on võimalik seda protsessi aeglustada. Saame ka leevendada kliimamuutuste mõjusid loodusele ning inimühiskonnale. Selle kõrval, et inimene on osake loodusest, on tänapäevane ühiskond tihedalt seotud majandussüsteemiga.
Rohepööre, või selle neutraalsem sünonüüm, roheüleminek peab olema ühiskondlik kokkulepe, mille alusel saame me liikuda mõttestatult ja tasakaalukalt rohelisema maailmaavaate ja majandustegevuse suunas. Roheüleminekuga ei lahenda me ainuüksi kliimakriisi ja kliimamuutustest tulenevaid proovikive. Roheüleminek muudab kogu meie majanduse struktuuri ja viib kvalitatiivse tõusuni majandustegevuses.
Võluvits on ringbiomajandus
Eestile sobivaks lahenduseks üleminekul rohelisemale majandusmudelile on ringbiomajandus. Peame arvestama sellega, et meie kasutuses olevad ressursid ühel hetkel ammenduvad. Ringbiomajandus kätkeb endast ühelt poolt taastumatute materjalide asendamist taastuvate ehk bioressurssidega. Teisalt tähendab see ka materjalide efektiivsemat kasutamist ehk nende võimalikku taaskasutust, ringlussevõttu eesmärgiga vähendada või viia nulli jäätmete teke.
Jätkusuutlikkus algab üksikisikust. Peame olema targemad tarbijad ja muutma oma ostuotsusi. Esiteks saame tarbida vähem, jätta need asjad ostmata, mida meil tegelikult vaja pole. Teiseks ei tohiks pärast toote kasutamist seda ära visata, nagu lineaarses majandusmudelis kombeks, vaid kasutada seda kui ressurssi uuesti. Mõistagi tuleb ringmajanduse võimalused tarbijale mugavaks ja kättesaadavaks muuta.
Võtmetegevuseks on siin ühiskonna teadlikkuse suurenemine ringbiomajanduse võimalustest ja uutest arenguteedest. Uute lahenduste otsimine, kaasates nii digitaalseid andmehalduse ja analüüsi vahendeid kui ka kaasaegseid tehnoloogiad, on siin ülima tähtsusega. Väga suur roll selles on ülikoolidel ja teadlastega koos sündival innovatsioonil.
Roheüleminek tekitab ettevõtjates ebakindlust
Kuigi roheülemineku õnnestumiseks on vaja väärtuste ümberhindamist üksikisiku tasandil, võivad otsesed muudatused jõuda kiiremini hoopis majandusse, ettevõteteni.
Euroopa roheleppe rakendamise nõue toob ettevõtjate jaoks kaasa palju vastuseta küsimusi. Eesti majandussektori jaoks on määramatus praegu suur, sest täpselt ei ole teada, mis peab muutuma ja mida muudatus kaasa toob. Milliseks kujuneb roheülemineku tuules konkurents majanduses? Kuidas tagatakse investeerimiskeskkond – kas ettevõtjad julgevad teha investeeringuid tulevikku?
Roheüleminekus tasub näha võimalust majanduse konkurentsieelise saavutamiseks pikemas vaates, nii umbes 10 – 15 aasta perspektiivis. Selle kavandamiseks on vaja aga läbi mõelda, kuidas toimub roheüleminek, kui kiiresti me suudame ülemineku korraldada ning millist teadmist me selleks vajame? Ettevõtjad ootavad siin võimalikult selget raamistikku ning tuge ja nõu. Mõttelaadi muutus või uute võimaluste nägemine roheüleminekus peaks toimuma etappidena ning kaaludes võimalikke riske.
Seega on roheüleminekus õnnestumiseks oluline teadlaste, avaliku võimu, mittetulundusektori ja ettevõtjate koostöö argumenteeritud teadmiste loomisel, levitamisel ning muutuste elluviimisel.
Kuula ka taskuhäälingut Maaelu jutud #2 – Rando Värnik ja Silver Kuus – Bioressurssidest ja nende nutikast väärindamisest!
