Timo Varblas, Ahisilla taluaia peremees
Allikas Tark Talu nr 3
Rohumaakanad on Ameerikas ja mõnel pool Euroopas juba mõnda aega kanda kinnitanud. Toitainerikaste munade, rohumaade tervistamise ja mitmete teiste põhjuste tõttu võiksid nad ka Eestis olla palju levinumad olla. Poes võtab munalett silme eest kirjuks, huvitavad nimed on välja mõeldud ikka selleks, et inimesi ühel või teisel põhjusel kallutada enda mune ostma. Rohumaakanade munad peidavad endas aga palju rohkemat kui toidulisandit munakollase värvimiseks või kelmikat reklaamitrikki.
Ahisilla taluaias on rohumaakanad kaks hooaega olnud. Esimesel aastal katsetasime 150 munakanaga süsteemi läbi ning 2023. aastal tõstsime kanade arvu 800 peale, mis oli meie võimaluste juures optimaalne arv.
Kanad elavad karjatusperioodil liigutatavates kanalates, mida rahvas kutsub suupäraselt kanatraktoriteks. Eestis oleme harjunud nägema umbes 10 kana jaoks mõeldud “traktoreid”. Meie 800 kana on jaotatud kahte kanalasse, mis tihtilugu tekitab inimestes imestust. Esiteks seetõttu, et 400 kana ühes aias tundub väga suur number, aga teiseks 400 kana on suures jooksuaias hajali ning seetõttu ei paistagi neid väga palju.
Muidugi on kõik alati perspektiivi küsimus, sest Ameerikas on ka 6000 kanale mõeldud iseliikuvaid “traktoreid”. Need on mõeldud küll broilerite pidamiseks, aga kindlasti on see lähituleviku küsimus, kui sarnast lahendust ka munakanade pidamiseks üle kantakse.
Mis teeb tavalisest kanast rohumaakana?
Kui räägime loomadest, siis ei teki küsimustki, mis teeb veisest rohumaaveise. Kanadega on samamoodi, rohumaakanade nimi ütleb juba ise ära millega tegu. Regulatsioonide kohaselt on tegemist alternatiivse pidamisviisiga, taastavas põllumajanduses peetakse selle termini all silmas kanade portsjonkarjatamist.
Olenevalt kanade jooksuala suurusest on nad ühe koha peal 2-3 päeva. Selle ajaga nad söövad ära taimede kõige nooremad otsad, väetavad natukene ning õhutavad siblimisega mulda. Viimane on meie talu looduslikel rohumaadel väga oluline, sest taimede all kasvab tihe sammal, mida kanad siblides efektiivselt eemaldavad.
Kanade portsjonkarjatamine on sarnane sellele, kuidas loomad ka looduses liiguvad. Kanad söövad ühe koha pealt paremad palad ära, annavad oma väike väetisepanuse ning segavad-kobestavad veidi maapinda. Tegemist on väga efektiivse rohumaid tervistava meetodiga. Juba ühe-kahe karjatamise järel on taimestik märgatavalt lopsakam kui enne. Ning mida suuremad maapealsed osad taimel on, seda lopsakam on ka juurestik ning süsiniku mulda sidumine.
Mis kasu kanal rohumaast on?
Kuna kanad on ühe koha peal kõigest paar päeva, on neil pidevalt puhas jalgealune ja värske roheline ninaesine. Nad saavad süüa toitaineterohkeid taimi, putukaid ja kanadele seedimiseks vajalikke pisikesi kive. Päike ja päevavalgus annab oma panuse immuunsüsteemile. Oma olemuselt väga uudishimulikud ja terased linnud saavad rohumaal elada nii liigiomast elu kui vähegi võimalik.
Talvisel ajal on kanad suures kütteta kasvuhoones. Kanad ei karda niivõrd madalaid temperatuure kui niiskust ja tuult, mille eest kasvuhoone neid ideaalselt kaitseb. Sügavallapanu hoiab neil varbad soojas ning lumekirme katusel on ka heaks soojustuseks. Alles mõned nädalad tagasi oli väljas -15 kraadi külma, ent kanadel kasvuhoones polnud vesi ära jäätunud.
Mis kasu kliendil rohumaakanadest on?
Lühike seedetrakt tagab selle, et palju kanade väärtuslikust söögist ja heast elust jõuab ka muna sisse. Tänu rohu ja putukate söömisele on rohumaakanade munades oluliselt rohkem vitamiine ja mineraale. Penni osariigi (USA) põllumajandusteaduste ülikooli uuringu kohaselt sisaldavad tavaliste farmilindude munadega võrreldes rohumaakanade munad 39% rohkem A vitamiini ja kaks korda rohkem E vitamiini. Lisaks leiti neist ligi kolm korda rohkem Omega-3 rasvhappeid ja ligi seitse korda rohkem beetakaroteeni.
Kuna kanal on võimalik olla kogu päeva ka päikese käes siis sisaldavad munad ka suurel hulgal D vitamiini. Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikoolis läbi viidud uuringu tulemuste järgi on karjatatavate kanade munades keskmiselt 14.3 mikrogrammi Vitamiiini D3 100g kohta. Võrdluseks siseruumides elavate kanade munades oli D3 vitamiini 100 gr kohta 3.8 mikrogrammi.
Tihti välditakse muna söömist, kui on kolesterooliga probleeme. Tegelikult tuleks lihtsalt hoolega valida, millist muna süüa. USA taastava põllumajandusuuringute ja -hariduse keskus leidis, et võrreldes muu pidamisviisiga kanade munadest oli rohumaakanade munades ligi kolmandiku võrra vähem halba kolesterooli (LDL) ja oluliselt suurem osa head kolesterooli (HDL), mis aitab organismist kolesterooli läbi maksa väljutada ja puhastab veresooni. Sellele tuginedes soovitavad teemat haldavad USA perearstid kõrge kolesterooliga inimestel tarbida just rohumaakanade mune, mis aitavad kolesterooli taset alandada.
Väga suur vahe on rohumaakanamunade ja tavamunade võrdluses foolhappel. Mother Earth News magazine viis läbi uuringu kus võrreldi USA tavatootmise mune 12 erineva tootja rohumaakanamunadega ning vahe oli keskmiselt 21 korda rohumaakanamunade kasuks, sisaldades 1038 mikrogrammi foolhapet.
Kust tuleb tervis: kohalik talunik või ravimitööstus
Tänapäeva keskmine inimene eelistab või on sunnitud ostma toitu lähtuvalt hinnast. Ehk siis ostetakse masstootmisest pärit odavat toitu, mis on rikas üksnes süsivesikute poolest. Kuigi kõht on täis ja kehakaal ka aina tõuseb, vaevleb inimene tegelikult toitainete näljas. Kõige levinum ja kergem tee on siis minna apteeki ja osta tervist turgutavaid toidulisandeid. Seega kokkuvõtvalt on toidule kulutatud väiksed summad petlikud, kuna tegelikult tuleks sinna juurde liita ka ravimitööstusele minev raha.
Kui nüüd samm tagasi astuda ja suuremat pilti vaadata, võiks toidulisanditele mineva raha hoopis kvaliteetsele kodumaisele toitainetest pakatavale toidule kulutada ning läbi selle enda tervisesse investeerida.
Rohumaakanade pidamisel ja munade tootmisel on väga palju eeliseid nii teiste pidamisviiside ees nii positiivse keskkonnamõju kui ka kõrge kvaliteediga toote valmimise tõttu.
Lisaks on Ahisilla taluaias rohumaakanad üks lüli meie talu kohalikust ringmajandusest. Kasvatame siin lisaks kanadele ka köögivilju ja lõikelilli ning ütleme naljatledes, et kõikidest köögiviljajääkidest teeme mune. See tähendab, et mitte midagi ei lähe raisku, sest kanad on suurepärased toidujäätmete kompostrid. Kõik, mis omakorda kanadest üle jääb, läheb taimerammuks tagasi.
Artikkel valmis MAK 2014–2020 “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames ning seda toetas Euroopa Liit.
