Kui Te otsitavat ei leidnud, proovige uuesti!
Eesti põllumees on harjunud kündma. Kindlasti on kvaliteetselt ja õigeaegselt kündmine mõistlik sellises (alustavas?) ettevõttes, kus veel ei ole jõutud või suudetud soetada mitmekülgsemaid mullaharimise masinaid. Kvaliteetne künd õigel ajal tehtuna on kindlasti sobilik, kuigi hinnaline viis põldu järgmisele kultuurile ette valmistada.
Põllumajandussektori osas on kliimakindla majanduse seaduse eelnõus seatud eesmärk vähendada KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2022. aastaga 14%. . Väiksema kuluga ja ühiku kohta suurema heite vähendamise potentsiaaliga on meetmed, mis on seotud maakasutuse muutusega – turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks või märjutamine, pikemas perspektiivis ka metsastamine.
Suviteraviljad on jõudnud õitsemise kasvufaasidesse, seega selleks hooajaks on ka suviviljadel taimekaitsetööde aeg läbi saamas. Veel võib teha pähiku fusarioosi tõrjet, soojus-niiskus soodustab nakatumist. Varakult külvatud suvioder on juba sellises vanuses, et viljapeades on fusarioosi nakatunud terad näha.
Tasakaalus majanduse foorum “Elevant toas” toimub 8. novembril. Tänavu vaadatakse 15 aastat ette ja mõeldakse, milline on majandusruum aastal 2040.
Eestis käivitus loomatauditõrje programm, et aidata loomapidajatel tegeleda majandusliku mõjuga loomataudidega nagu infektsioosne rinotrahheiit (edaspidi IRT) ja veiste diarröaviirus (edaspidi VVD). Progremm vältab pea 10 aastat
5. juunil toimus kanakasvatuse teemaline farminar, kus Eesti Linnukasvatajate Seltsi (edaspidi ELS) liikmed käsitlesid kanakasvatusest olulisi aspekte. Sündmusel keskenduti kanade pidamisele rohealadel ja aedikutes. Käesolev artikkel kajastab ELS liikmete poolt välja toodud kasulikke ja põnevaid kanakasvatusega seotud nõuandeid.
Mahevesiviljelus on küll oluline ja potentsiaalikas sektor, mis võiks pakkuda lahendusi suurenevale kalatoodete nõudlusele ja loodusliku kalapüügi vähenemisele, kuid Eestis on selle arendamine veel algusjärgus. Vesiviljelus on võimalus tugevdada kohalikku toidujulgeolekut ja suurendada eksporti, seisab sektor silmitsi tõsiste väljakutsetega. Tootmise kallinemine, laenude saamise raskused ja Euroopa Liidu mahetootmise reeglite täitmine, mis nõuavad suuri investeeringuid ja tootmise ümberkorraldamist, on kõik takistused, mis aeglustavad sektori arengut.
Suve iseloomustavad välisündmused. Mida peaks teadma, kui on soovi välisündmustel pakkuda toitlustust, sellele vastab Kertu Sapelkov, Kliimaministeeriumi pakendi- ja plastijäätmete valdkonna juht. Allikas: Bioneer.ee
Mai lõpus Lääne-Virumaal toimunud niidutehnika demopäeva tegid eriliseks nii uhkesse rivvi sätitud niidutehnika lipulaevad kui ka võimalus võrrelda sarnastes tingimustes töötavaid niidukeid ja muljursüsteeme. Lisaväärtuse päevale andsid niidetud ja närvutatud haljasmassist võetud kuivaine ja toortuha laboratoorsed analüüsid.
Kolme Balti riigi pangaliitude ja finantsettevõtete algatusel on välja töötatud kasvuhoonegaaside (KHG) heite kalkulaator, mis aitab ettevõtetel hinnata oma tegevuse CO2 jalajälge. Vahend on tasuta kättesaadav ettevõtetele, avaliku sektori asutustele, teadusasutustele ja muudele organisatsioonidele.
Põllumajandustootjad täidavad paljusid keskkonnanõudeid. Põllumajandus ja elurikkus saavad ühte maastikku üksteist toetavalt kenasti ära mahtuda. Elurikkus on suurem mitmekesisemas maastikus, laiemate põlluservade ning püsirohumaa lisandumisel.
Kevad on traditsiooniliselt peamine metsa istutamise aeg, kindlasti ei tohiks aga jätta unarusse ka aasta-paar tagasi istutatud noori puid. Pärast kevadisi istutustöid ei tohiks mulda pandud taimi unustada: suvel tuleks ette võtta hooldustööd, et tagada puukestele head kasvutingimused, vabastades nad kiirekasvulistest rohttaimedest, mis istikuid lämmatama kipuvad.
