eAgronomi vahekultuuride põllupäev tuleb taas: põldkatse 24 erineva liigi ja seguga
eAgronom ootab kõiki 4. oktoobril kell 10.00 algavale vahekultuuride põllupäevale [...]
Kui Te otsitavat ei leidnud, proovige uuesti!
eAgronom ootab kõiki 4. oktoobril kell 10.00 algavale vahekultuuride põllupäevale [...]
Mulla ABC on abiline mulla olemuse tundma õppimiseks. Detsembris 2023 ilmus sarja kuues osa - Mullavesi. Taimekasvu ja mullaharimise seisukohast on oluline teada, kui palju vett mullas on, kui kiiresti vesi mullas liigub, kui palju on muld võimeline kinni hoidma ja kui suur on taimedele omastatava vee osa.
Muld on kõike muud kui elutu: mullast sõltub rohkem kui poolte maailma liikide käekäik. Mulla tähtsust mullaelustikule on tihti alahinnatud.
Haljasväetised on ettevõtetes, kus loomakasvatusega ei tegeleta, mullaviljakuse hoidmiseks lausa möödapääsmatud. Mida rohkem on mullas orgaanilist ainet, seda aktiivsem ja mitmekesisem on sealne elu. Ilmunud trükises antakse ülevaade haljasväetiseks sobivatest taimeliikidest ja nende segudest ning kasutusvõimalustest.
Paindliku mitme portsjoniga karjatamissüsteemi (AMPG) kasutamisel on võimalik suurendada karjamaade tootlikkust ning seeläbi nii loomade jõudlust kui ka farmide majanduslikke tulemusi.
Uuringu tulemused on ka väärtuslikuks sisendiks riikliku mullaseire arendamisel. Uuritud metoodikate integratsiooniks riikliku mullaseirega ei ole sisulisi takistusi, kuid perspektiivis tuleks pöörata suuremat tähelepanu seire- ja referentsalade võrgu arendusele. Referentsalade võrgustik peaks katma olulisemaid Eesti põllumajanduspiirkondi ning mullastikuvaldkondi.
Projektis Best4Soil on valminud hulk praktilisi materjale, mis tutvustavad erinevaid mulla tervise ja selle hoidmisega seotud teemasid.
Taimekaitsevahendi Eestis turule tulekuks peab kõigepealt selles sisalduv toimeaine Euroopa Liidu üleselt läbima hindamise ja saama heakskiidu. See põhjalik protsess on aluseks juba sama toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite tsonaalsele riskihindamisele.
Eesti põldude mullaelustiku elurikkus on väga kõrge, kuid mõned laialtlevinud maaharimise võtted võivad viia mulla vaesestumise teed.
Kui jagame haritava põllumaa (1,5 miljardit hektarit) planeedi elanike vahel ära, jääb igale inimesel umbes 2000m2 põllumaad. Sellel alal peab kasvama kõik mida Emake Maa pakkuda võib
Terje Tähtjärv, Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretuse teadur, tuli appi selgitama, mida peab algaja kartulikasvataja teadma, millega magusate mugulate saamisel arvestama.
„4 per 1000“ on rahvusvaheline algatus, mis ühendab avaliku- ja [...]