Allikas: Oliivia Ossipov, Eesti Maaülokooli lõputöö 2024. Toimetas H.Tamsalu
Sigade hästi väljaarenenud haistmisorganid tekitavad võimaluse kasutada lõhna kui keskkonnarikastust. Lõhnad kui keskkonnarikastused on odavad, kergesti vahetatavad ja ei võta palju ruumi aedikutes. Uuringutes on kasutatud erinevaid lõhnu, mis on viinud ka erinevate tulemusteni.
Uurimus mänguasjadega sigadele
Sigalates on levinud probleemiks kannibalism ja muud ebanormaalsed käitumismustrid. Seaduses on ette nähtud, et sigadele tuleb ette panna tuhnimismaterjali, kuid restpõrandate kasutuse tõttu pole see kõikides farmides võimalik.
2024. aasta kevadel esitletud uurimistöös sooviti teada, kas lõhna lisamine tavaliselt farmis kasutusel olevatele mänguasjadele vähendab kannibalismi esinemissagedust ja stressi tunnuste esinemist. Selleks viidi läbi katse kolme sea grupiga, millest ühe grupi sigade mänguasju lõhnastati iga nädal uue lõhnaga, teine sai alati sama lõhna ja kolmas oli kontrollgrupp, kelle mänguasjad jäi tavaliseks. Katse viidi läbi 13. veebruar kuni 24. märts 2023 kokku 138 seaga vanuses 7-11 nädalat.
Uurimistöö eesmärk oli teada saada kas lõhnastatud mänguasjad vähendavad 7-11 nädalastel sigadel stressikäitumist nagu keskkonna ja teiste sigade närimine. Esialgne idee oli leida teaduslikult tõestatud viis keskkonna rikastamiseks, mida oleks farmidel kerge ja odav rakendada. Mitmes katse etapis oli erinevusi gruppide vahel ja muid vigu, mis tegid kogutud andmed ebakvaliteetseks. Andmete analüüsil piirduti eesmärgi uurimisega kuigi andmeid oli enamaks.
Lõhnastatud mänguasjadega gruppide tulemused olid üksteisega sarnased kuid erinevate lõhnadega grupil oli vähem stressikäitumist.
- Kontrollgrupis esines kõige rohkem stressikäitumist.
- Grupis, kus lõhna vahetati iga nädal oli stressikäitumist kõige vähem.
Sigade omadused gruppides olid erinevad. Vanused katse gruppides varieerusid 7 nädalast kuni 11 nädalaseni. Sugu ei määratud katse käigus, kuid kõik sead olid kas emased või kastreeritud isased. Sabad olid kõigil lõigatud erineva pikkusega. Katse käigus varieerus ka aedikutes sigade arv, sest väikeste avade kaudu said üksikud sead liikuda ühest sulust teise, kuid uuritavad sead jäid oma grupis samaks.
Banaan? Küüslauk, sibul, tšilli ja apelsin
Machado jt (2017) tulemustes ei leitud lõhnastatud keskkonnarikastusel eelist tavalisele mänguasjale. Banaani lõhn tegi vastavas uuringus mänguasjad isegi ebaatraktiivseks. Foppa jt (2018) uuringus leiti, et lõhnad võivad teha mänguasja aktraktiivsemaks või vastupidi tõrjuda sellest eemale. Nende töös ei leitud, et erinevad lõhnad oleks mõjutanud teiste sigade ja esemete närimist.
Katses kasutati ühel grupil erinevaid lõhnu ja teisel muudeti lõhna iga nädal. Kasutatud lõhnad valiti välja kättesaadavuse, hinna ja lõhna tugevuse alusel. Valitud lõhnadeks said küüslauk, sibul, tšilli ja apelsin.
Küüslaugu lõhna kasutas oma uuringus Foppa jt (2018), kus sead tegelesid lõhnastamata või nelgi lõhnaga esemetega rohkem kui küüslaugu lõhnaga esemetega. Samas Blackie ja Sousa (2019) jõuti järeldusele, et küüslaugu lõhn on atraktiivne lõhn ja maitse võõrdepõrsastele.
Apelsini kasutas oma uuringus Nowicki ja kolleegid 2015. aastal, kus leiti, et apelsini lõhna eelistati lõhnastamata esemetele. Siiski eelistati selles katses värske muru, niiske mulla, kuivatatud seente ja maasika lõhna apelsinile. Rørvang jt (2023a) katses kasutati veriapelsini, mis oli huvitavam kui kontroll-lõhn ja mänd, kuid sead nuusutasid kauem õuna, jasmiini, aniisi, kaneeli, vanilje, tüümiani, seedripuu, muskusi, lavendli ja ingveri lõhna.
Üks mänguasi mida kasutati oli puuhalg, millel oli ka oma loomulik lõhn. Rørvang ja tema kolleegide (2023a) töös katsetati männi lõhna, mis pakkus sigadele rohkem huvi kui kontroll, kuid vähem kui teised katses kasutatud lõhnad. Rørvang ja tema kolleegide (2023b) teises töös esines hõõrumise ja rullimise käitumist männi lõhna peale kõige rohkem. Sellist käitumist käesoleva katse käigus ei esinenud.
Katses kasutatud lõhnad lõputöös osalenud inimeste teades olid sigadele täiesti uued ja loomad ei seostanud lõhna varasemate kogemustega.
Katse läbiviija oli ka mänguasi
Kasutatud mänguasjadeks olid farmis igapäevaselt keskkonna rikastusena kasutatavad pallid ja puuhalud. Mänguasjade liikuvuse tõttu esines tihti olukord, kus sigade manipulatsiooni tõttu pall või puuhalg liigutati rooja sisse või puuhalg lükati söögiküna alla, kust seda enam sead kätte ei saanud. Harva juhtus ka seda, et puuhalg liikus söögiküna alt teise aedikusse mis viis olukorrani kus ühes aedikus on kaks halgu ja ühes pole ühtegi.
Puuhalul ja pallil olid samuti kindlad omadused, mis tegid nad atraktiivseks sigadele. Foppa jt (2018) leidisd, et esemeid, mida sead saavad hävitada pakuvad neile kõige rohkem huvi. Buijs ja Muns 2019. aasta uuringus leiti, et sabade närimist vähendasid puuhalud ja nädalas korra vahetatud rikastusesemed.
Plastmassist ja metallist püsivalt aedikus olevad mänguasjad ei vähendanud kannibalismi. Lisaks puuhalule ja pallile oli rikastuselemendina enamus aedikutel püsivalt rippuv umbes 40 cm pikkune üksik aiale kinnitatud kett. Arvestades, et seda ketti ei saanud liigutada, hävitada ega muud moodi mõjutada peale närimise siis ketti käsitleti kui keskkonna osana samas kategoorias nagu jootur, küna ja aed.
Katse alguses sead kartsid katse läbiviijat, kuid nad harjusid olukorraga. Mänguasjade lõhnastamiseks oli vaja siseneda sigadega samasse aedikusse. Algselt sead sattusid paanikasse vastavast tegevusest ja jooksid eemale. Ära harjudes manipuleerisid sead katse läbiviijat nagu keskkonnarikastust (nuusutasid, sõid riideesemeid, lükkasid kärsaga). Seega katse läbiviijat saab lugeda antud töös kui lisa stressorina kui ka keskkonna rikastusesemena.
Rikastusesemega tegelemise andmed peale lõhnastamist ei kajasta hästi reaalolukorda, sest tihti esines huvi rikastuselemendi vastu nii paljudel sigadel, et kõik ei mahtunud sellega tegelema. Enamasti esines huvi just puuhalu vastu, mis lükati vastu seina, aediku nurka või küna alla ning nendes kohtades üksikud sead said seda nuusutada, lakkuda või lükata. Teised sead pidid nende taga ootama, jälgima või suruma ennast rikastuse juurde. Sarnase töö kordamisel tuleb arvesse võtta rikastuselemendile ligipääsetavus.
Katse läbiviimise aeg valiti teadlikult kuumastressi vältimiseks veebruarist märtsini. Kuumastressil on tõestatud mõju sigade tervisele ja käitumisele muutes neid stressialtimaks (Liu jt, 2022; Johnson ja Baumgard, 2019).
Sigade kehal olevate haavade lugemine teostati aedikus liikuvate loomade ülevaatuse teel. Seega osad vigastused võisid jääda märkamata. Korduvalt loeti sama haava kui sellele ei tekkinud järgmiseks päevaks koorikut või kui esines saba kadu. Katse käigus märkisime haiguste sümptomeid, sest haigestunud sea käitumine muutub langetades aktiivsust ja tõstes soovimatute käitumismustrite riski (Boyle, 2022; Guevara jt, 2022).
Kokkuvõte
Aastal 2023 13. veebruarist kuni 24. märtsini viidi läbi katse aretusfarmis 138 seaga, kelle vanus oli 7-11 nädalat. Igas grupis esines stressikäitumist, mis väljendus kannibalismi ja keskkonna närimisega.
Sigade tootlikkust selles töös ei hinnatud, sest katse periood oli lühike ja erinevaid mõjutavaid faktoreid oli palju nagu nt vanus, sigade arv grupis ja söögi koguse erinevus. Kui oleks võimalik teha pikemal perioodil sarnane uuring siis oleks väga hea, kui saaks teada nuumatud sigade liha kaal, kvaliteet, osalise ja täieliku utiliseerimise arv.
Sead tegelesid pakutud keskkonnarikastuselementidega ka peale lõhnastamist. Tulemuste analüüsis esines kontrollgrupis kõige rohkem stressikäitumist. Grupis, kus lõhna vahetati iga nädal oli stressikäitumist kõige vähem. Sama lõhnaga sigade grupp on tulemuselt sarnane erinevate lõhnadega grupile.
Autor soovitab antud teemat edasi uurida, sest sigade elu mitmekesisemaks muutmine võib parandada nende heaolu, tervist kui ka tootlikkust. Lõhnade kasutusel on oluline teada, mis lõhnad on atraktiivsed sigadele ning millist käitumist nende poolt oodata. Kasulik oleks ka teada kuidas rakendada rohkem tuhnimismaterjali sigalatesse. Tulu on tähtis pidajatele ja seetõttu oleks väga hea kui saaks teada, millised on kõige tulusamad keskkonnarikastamise meetodid.