Käib hoogne heintaimede sileerimine. Heintaimede kasv on ilma soojenemisel toimunud kiires tempos.
Põllumajandusuuringute Keskus jätkab igakevadist rohusilo tegemise esimese niite optimaalse aja seiret. Osadelt proovivõtmise põldudelt on rohi niidetud ja sileeritud, seepärast on tabelis analüüsiandmeid vähem.
Heintaimede kasv ja areng toimus 23. kalendrinädalal hoogsamalt.
Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus oli 50-70 cm ja varajased liigid ning sordid näitasid loomise faasi saabumist. Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus suurenes 23. kalendrinädalal keskmiselt 15 cm võrra (vahemikus 11-24 cm). Liblikõieliste heintaimede kasvukõrguse juurdekasv oli 16 cm ja taimed olid varsumise faasis.
Efektiivseid temperatuure lisandus nädalaga keskmiselt 54 kraadi. Enamuses Eestis oli 5.juuni õhtuks kõrreliste optimaalseks niiteajaks vajalik soojussumma laekunud: vegetatsiooni algusest oli efektiivsetetemperatuuride summa Lõuna-Eestis 230-250, Viljandis ja Kuressaares 225 ja kõige vähem Põhja-Eestis (Saku) 190 kraadi.
Kuivainesaagi juurdekasv nädalaga oli märkimisväärne – keskmiselt 1,5 t/ha, jäädes vahemikku 1,3 kuni 6,0 t/ha Saaremaal.
Võetud proovide toiteväärtuse näitajad olid endiselt heal tasemel ja muutused minimaalsed.
Kõrreliste kuivaine seeduvus vähenes kuni 0,6% võrra päevas (vt tabel). Suurim muutus toimus põldtimuti taimikul, olles ligikaudu 1 % päevas. Segukülvides oleva liblikõielise mõjul oli seeduvus 2-7% võrra suurem.
Proteiinisisaldus oli rohus endiselt kõrge, päevane muutus jäi alla 1%. Proteiinisisaldus oli rohu kuivaines nädalaga vähenenud võrdlemisi ulatuslikult (kõrrelistel 4-6%, segudes 2-4%), mis näitab, et lämmastikväetise mõju hakkas vähenema.
Sooja ilma tõttu oli seedumatu (ADF) kiusisalduse suurenemine 0,3-1,23% võrra päevas, mis vähendas seeduvust keskmiselt 0,45 % päevas ja oli kõrrelistel mõnes proovis juba 65%.
Metaboliseeruva energia sisaldus oli 10,1-11,5 MJ/kg KA. Vähemalt 30%-line liblikõieliste osatähtsus rohus võimaldab optimaalset niiteaega viia 3-4 päeva hilisemale ajale.
KÕRRELISTE NIITMISE OPTIMAALNE AEG ON KÄES.
SOOVIME EDUKAT SILEERIMIST!
Järgmised proovid võetakse 13. juunil. Kõik siloseire andmed SIIT.
- Proovid analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuse söötade ja jääkide laboris. Analüüsi tulemusi kommenteerivad Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.
- Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (www.looduskalender.ee/n/) ja Riigi ilmateenistuse (www.ilmateenistus.ee)