Kolmapäeval kultuurikeskuses toimunud ettevõtluspäeval soovis saare ühe suurema põllumajandustootja, Hiiumaa Agro OÜ juhatuse liige Sulev Matto, et saarel oleks rohkem piimatootjaid.
Praegu on saarel kokku 16 piimakarjakasvatajat. Hiiumaa Agro toodab aastas 700 tonni toorpiima – poole talvisest ja kolmandiku suvisest kogu saarel toodetavast piimast.
Lüpsilehmi on Mattol 130, kuu piimatoodang ligi 80 tonni ja enamus sellest veetakse Saaremaale piimakombinaati.
Iga piimalehma jaoks hektar maad
Matto ütles, et kui keegi veel Hiiumaal piimatootmisega algust teeks, oleks see talle toeks. Rohumaid ja hoonestamata maad on piisavalt ning selleks, et piimalehma pidada, piisab lehma kohta hektarist maast. Perega oleks paras pidada 30-40 lehma, see teeks päevas paar tonni piima ja sel juhul tuleks juba piimaauto kohale ka. "Kuid et üldse alustada, selleks peab lehmapidamine meeldima, sest tegu pole väga lühiajalise projektiga," lisas kõneleja. Poolnaljatamisi lisas ta, et piimalehmi saab ka lühidalt pidada, sest headest lüpsiloomadest on maailmas puudus ja piimatootmist lõpetada on seega suhteliselt lihtne.
Ka Hiiumaa Agro on rasketel aegadel näiteks Maltale loomi müünud ja nende eest väga kõrget hinda saanud.
"Kui tuleb tüdi peale, siis noorloom Türki või Maltale ja vanem loom Rakverre, sügisest ka tootearenduskuse kaudu peenemas pakendis minema," muigas Matto, kinnitades samas, et loomapidamist tasub proovida, kuna see on huvitav.
Agro toodab kvaliteeti
Eestis peetakse kvaliteediarvestust tootjarühmade viisi. Matto rääkis, et Hiiumaa Agro on enam kui sajapealiste piimakarjade hulgas juustu-piima tootmise kvaliteedilt enamasti teisel-kolmandal kohal, vahel ka kümne parema piirimail.
Piima kvaliteeti hinnatakse mitmete näitajate põhjal. Matto sõnul peavad nemad eriti oluliseks surnud ehk somaatiliste rakkude arvu ning piima valgu- ja rasvasisaldust. Ta selgitas, et somaatiliste rakkude arv näitab, milline on veise udara tervis. "Kui somaatilisi rakke on palju, on sellest piimast väga raske juustu teha. Teisisõnu – juustupiimal peab see näitaja olema eriti madal," rääkis Matto. Hiiumaa Agros ongi sihik seatud juustupiima tootmisele.
Kahe tunniga laudast Konsumisse
Matto sõnul on tal hea meel, et nad toodavad väga head piima, mida ligi kaks aastat on müüdud ka hiidlastele. Piimamüüginumbri hindab Matto suurepäraseks – hiidlased joovad ära iga kuu 5000 kg piima. "Üsna kindlalt võib väita, et see on maailmas kõige kiiremini poeletile jõudnud piim – kahe tunniga laudast Konsumisse," ütles Mattoja kirjeldas piima teekonda: Kella 12 paiku lõpeb lüps, 38kraadine piim, mis lehmaudarast tuleb, jahutatakse poole tunni jooksul nelja kraadini ja kohe poodi. Võrdluseks, et Saaremaa piimatööstusesse viiakse piim iga kolme päeva tagant.
Piimatootja perspektiivid on aga Hiiumaa Agros võetud suuremad. Matto peab piimatootmist n-ö pika vinnaga asjaks, mille kvaliteedi kasvatamine võtab aega kümmekond aastat. "Kui näiteks teha mingit nn nišijuustu, peab piim selleks olema iga päev sama maitsega ning ühesuguse valgu-ja rasvasisaldusega. Alustada aga tuleb tõuaretusest ja sellest, mida loomad söövad – ka karjamaad ja sööt peavad saama üheliigiliseks.""
Matto nimetas Hiiumaal perspektiivikaks kvaliteetsest piimast nn nišijuustu ja sõnnikust biogaasi tootmist.
Ta selgitas, et biogaasi tootmine tselluloosist ehk rohust, on väga väikese kasuteguriga, kuid sõnnik ja juustutootmisest järelejäänud vadak annaksid võimaluse biogaasi tootmisprotsessi rohkem tselluloosi lisada. Gaasi omakorda võib pärast puhastamist anumatesse panna ja saarelt välja vedada. Biogaasi võiks kasutada ka kanalate kütmiseks, nagu Saksamaal, kus piimafarmid ja kanalad nö käsikäes toimivad.
Matto ütles, et kuna Hiimaal on palju soomassiive, mis rohu tootmiseks ja rohusöötade varumiseks ideaalsed, võiks nendele maadele vabalt püsti panna ka tuulegeneraatorid: "Seal nad kellegi vaadet ei sega ega tervist ei ohusta," väitis Matto. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus toodetakse Euroopas kõige rohkem piima ja kus Sulev Matto end paar korda aastas täiendamas käib, ning kus seda teed ongi mindud.
Jaanus Kõrv, Hiiu Leht (05.10.2012)