Tuginedes Pariisi kliimakokkuleppele on Euroopa Liit võtnud entusiastlikult eesmärgiks vähendada 2030. aastaks CO2-heitkoguseid vähemalt 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Ülemaailmne kliima soojenemine ei tohi ületada 1,5 °C, mis tähendab, et CO2 eraldumine atmosfääri peab saavutama neutraalsuse selle sajandi keskpaigaks. Planeet Maa on praegu meie ainsaks koduks ja muuhulgas on maaomanikel võimalus panustada inimkonnale sobiva elukeskkonna säilimisse.
Maapõuest kaevandatud energiarikka varaga paiskub õhku CO2
Juba miljardeid aastaid on vabanenud looduslike geoloogiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena süsinikdioksiidi maapõuest atmosfääri. See on igati loomulik planeedi toimemehhanism. Alates 1750. aasta tööstusrevolutsioonist on lisandunud inimtegevuse panus (Joonis 1). Inimkonnale omane kirg edasi areneda, oma alasid laiendada, elu lihtsustada ja keskkonda ümber kujundada nõuab palju energiat.
Maapõues peituv energiarikas vara, nagu süsi, nafta ja maagaas, on aidanud meil ehitada üles oma tsivilisatsiooni erakordselt kiiresti. Seda me olemegi tahtnud – energiat!
Selle energia kasutamise kõrvalmõjuks on CO2 atmosfääri paiskumine, mis toetab jõudsalt globaalse kliima soojenemist. Loodus kulgeb loomulikult edasi omas rütmis ja samal ajal reageerib tugevalt inimtegevusele. Nüüd on tõesti viimane hetk ettevõtetel ja kõikidel inimestel korrigeerida oma igapäevategevused loodust toetavateks, sest ka Eesti on allkirjastanud 195 riigi seas Pariisi kliimakokkuleppe.
Mis on CO2-neutraalsus?
CO2-neutraalsus on tasakaal CO2-heite ja atmosfäärist süsinikdioksiidi sidumise vahel. Neutraalsus ei tähenda, et inimtegevuse tagajärjel enam üldse heiteid ei teki. Nullheide saavutatakse siis, kui kõik ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heited on tasakaalustatud süsiniku sidumisega. Süsinikku seob kõige paremini loodus ise. Mullal, metsadel ja ookeanidel on omadus siduda rohkem süsinikdioksiidi kui seda eraldada. Teadlased tegelevad ka tehislike CO2 sidujate väljaarendamisega, kuid ükski neist ei suuda veel vajalikus koguses atmosfäärist süsinikku eemaldada.
Süsinikukrediit on raha, mis paneb rattad käima
Erakordne olukord on vajanud uuenduslikku lähenemist ja meie ühiskonnas on nüüd võimalik kaubelda süsinikuga. Metsadel, muldadel ja ookeanidel võtab aega, et süsinikku siduda ja ettevõtted ei suuda oma kasvuhoonegaase piisavalt kiiresti vähendada. Samas on juba olemas metsa- ja maaomanikud, kellel on mets, mis süsinikku seob.
Seega on loodud süsinikukrediidi ostmise süsteem, et ettevõtted saaksid enda tekitatud heitmeid loodusele korvata. Nii on võimalik oma süsiniku jalajälge seadusemõttes vähendada juba enne, kui oma tootmisprotsesse on korrigeeritud loodussõbralikemaks.
Seega, süsinikukrediit on süsiniku jalajälje vähendamist tõendav sertifikaat, mis inspireerib viljelema loodussõbralikke majandamispraktikaid.
Kui looduselt võtta, siis tuleb ka tagasi anda
Süsinikuturud jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kohustuslik turg kehtib suurte süsiniku emiteerijate tööstussektoritele ja on reguleeritud nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste õigusaktidega. Eesmärgiks on:
- ennetada ja reguleerida Euroopa suurimate tööstusettevõtete heidete sattumist õhku, vette ja pinnasesse;
- minimeerida loodusvarade ja esmase tooraine kasutamist;
- muuta tootmisprotsessid efektiivsemaks;
- edendada ringmajandust;
- vältida jäätmeteket ja reguleerida jäätmemajandust.
Vabatahtlikud süsinikuturud ei ole veel reguleeritud ja süsinikukrediidi tehingud ei ole seadusega nõutud. Tehinguid tehakse vabatahtlikult, et panustada globaalsete ja riiklike eesmärkide täitmisse. Eesmärgiks on suunata lisarahastust kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatele tegevustele. Sellega avardatakse üksikindiviidi ja väikeettevõtte mõttemaailma vaatlema loodust kui tervikut.
Eesti maaomanikel on võimalus osaleda tulu toovates süsinikuprojektides
Süsinikuprojektiks nimetatakse süsinikukrediidi ostja ja maaomaniku ühist tegevust, mille tulemusena seotakse CO2 kiiremini, rohkem või kauem puitu ja mulda. Maaomanikul juba kasutusel olevaid häid praktikaid ei premeerita, vaid idee on motiveerida uute positiivset muutust loovate praktikate rakendamist.
Maaomanikke aitavad sellega vahendusfirmad, kes selgitavad välja põllu, metsata maa või metsamaa hetkeolukorra ning selle potentsiaali orgaanilist süsinikku siduda. Soovitatakse kliimasõbralikke majandamispraktikaid ja arvutatakse välja eeldatav lisatulu.
Taastavateks põllumajanduspraktikateks on vahekultuuride kasutamine, allakülvid, harimise vähendamine ja agrometsandus. Nii ei suurene ainult orgaanilise süsiniku kogus mullas, vaid ka piirkonna liigirikkus.
Eestis toetab põllumajandusettevõtteid süsinikukrediidi loomisega eAgronoom, kes on välja arendanud lihtsasti kasutatava rakenduse, millega saab mõõta oma tootmise kasvuhoonegaaside hulka.
Süsinikukrediite luuakse ka läbi puude istutamise varem metsata olnud maalapile, metsamajandamise viiside optimeerimise ja metsade kaitse alla võtmise. Arbonics aitab maaomanikul välja selgitada, milline osa maast on uusmetsastatav ja milline puuliik sinna sobiks. Lisaks arvutatakse välja süsiniku sidumise potentsiaali järgi teenitav lisatulu ajas.
Keskkonna jätkusuutlikkus, ettevõtete kasumlikkus ja inimese mugav igapäevaelu käsikäes
Ettevõtetel, maaomanikel ja kõikidel inimestel on oluline mõista, et meie tegevused jätavad planeedile oma jälje. Samuti jätab selle loodus ise. Inimtegevus võiks avaldada võimalikult väikest mõju, et keskkond suudaks taastuda. Veel enam, loodus võiks lokata oma täies elujõus ja olla samal ajal inimesega koostöös. Ilmselt planeedil ei ole otseselt vimma inimtegevuse vastu ja ta eksisteerib veel kaua peale inimkonna kadumist.
Meie ise oleme loodusest otseses sõltuvuses. Enam ei saa olla orienteeritud ainult rahalisele kasumlikkusele, vaid kõik peavad panustama oma elukeskkonna jätkusuutlikkusse. Seetõttu ongi kasumlike tegevuste kõrval oluline teha loodussõbralikke ja tihti ebamugavust tekitavaid lisaliigutusi. Indiviidi tasandil võib selleks esimeseks sammuks olla prügi nõuetekohane sorteerimine ja kilekotist loobumine, maaomanikul veel kasutuseta maa-ala metsastamine ning tööstusettevõttel tooraine ja tootmisprotsesside energiakulu vähendamine.
Erakordne olukord on vajanud tõesti uuenduslikku lähenemist ja loodetavasti väike rahaline tulu inspireerib maaomanikke planeeti Maa teistmoodi nägema.
Loe lisaks artikleid teemadel “Põllumajanduse kliimamõju ehk süsinikujalajälg”, “Mahepõllukultuuride süsinikujalajälg võib olla üsna väike” ja “Segased lood süsinikukrediidi ja põllumajandusega“. Kuula Eesti Looduse Fondi arvamusfestivali Hea kliima ala arutelu „Kuidas süsinik liigub ja kuidas ta kinni püüda?“
Koostaja: Manuela Kollom, METK
Toimetaja: Anna Marie Reimann, METK
