Maaelu Teadmuskeskus, Riina Maruštšak, Christiana-Gabriela Kristal
Mõtteid jagasid: Kalvi Tamm, Taavi Võsa, Tiina Köster, Elsa Putku, Anu Tiitsaar, Maris Kruuse, Merili Toom, Karme Petrutis, Liina Ulm, Iiri Raa.
Toimetas Hanna Tamsalu. Kaasmõtteid Alar Astoverilt, Marian Nummertilt
24.-25. jaanuaril toimus Tallinna Kultuurikatlas Northern Roots Taastava Põllumajanduse Foorum. Huvi foorumi vastu oli väga suur, kokku külastas foorumit üle 480 osaleja!
Northern Roots Foorumi eesmärk oli edendada uue põlvkonna põllumajanduse levikut Balti- ja Põhjamaades. Fookuses oli taastav põllumajandus kui tuleviku põllumajandusmudel, mis hoiab mulda ja keskkonda, pakub täisväärtuslikku toitu ning on samas ka majanduslikult jätkusuutlik. Foorumil sai kuulda nii kodu- kui välisesinejad, külastada sai esitlusala ja toimus taastava põllumajanduse töötuba.
Tagasiside foorumile oli väga positiivne, eriti avaldas muljet noorte põllumeeste entusiasm. Tegemist on erasektori algatusega, mida veab eest Northern Roots MTÜ (eestipäraselt „Põhjajuurikas“), mis on ellu kutsutud noorte Eesti põllumeeste poolt. METKi osalejad tõdesid, et korraldajad said oma tööga väga hästi hakkama – energia saalis oli peaaegu, et füüsiliselt tunnetatav!
Uusi teadmisi pigem vähe, küll aga esines rõõmsaid äratundmisi
Oli meeldiv tõdeda, et meie kolleegid sammuvad õigel teel. Peeter Viil on harimise vähendamist, otsekülvi võimalikkust ja kohalike orgaaniliste ainete kasutamist viljeluse loomuliku osana propageerinud aastakümneid. Need, kes juba täna on Eesti põllumajanduse ja taastava põllumajanduse teemaga kursis, leidsid mitmeid äratundmisi ja kinnitusi oma teadmistele.
Korrati üle tervikpilt ehk kuidas toimub muld-taim ökosüsteem ja mis on taastava põllumajanduse põhiprintsiibid: Minimeerida häiringuid, suurendada mitmekesisust, tagada elavate juurte olemasolu, kaitsta mulda pideva taimkatte all hoidmisega, loomade integreerimine tootmissüsteemi.
Esinejad pidasid taastava põllumajanduse rakendamise juures oluliseks mõtteviisi muutmist ja kannatlikkust. Tootlikkuse asemel tuleb vaadata kasumlikkust ning ka sellest viimasest tuleb vahel mulla kvaliteedi parendamise nimel ära anda, kui see on pikas perspektiivis mõistlik.
Intensiivsed USA välisesinejad
Sündmuse mällu talletamist soodustas USA esinejate eestlastele harjumatu energiast ülevoolav kõnestiil stiil. USA põllumees Rick Clark rääkis sellest, kui oluline on oma ettevõtmistesse alati kõiki oma lähedasi kaasata.
Üllatav oli see, et esinejad rõhutasid pidevalt, et nende eesmärk ei ole mitte suurte saakide saamine, vaid mulla hea seisund ja elurikkuse hoidmine. Kui saalilt küsiti, kes on loomakasvatajad, siis tõusis vaid mõni käsi. Hetk hiljem teatati, et kõik, kes vähegi taimi kasvatavad, on ka loomakasvatajad, sest muld on elu täis. USA mullaekspert Ray Archuleta tegi ka asjatundmatule pideva kordamisega selgeks, et kõige olulisem on õppida looduselt ning looduse tegevusi sobivas olukorras jäljendada.
Paradigma muutus seiseb selles, kuidas me loodust näeme. Enamik suhteid looduses on koostöölised, mitte võistluslikud. Kui mitmekesise taimestikuga põld saab põua osaliseks, siis kõik taimed kasutavad vähem vett ja jäävad seetõttu koos ellu. Ei ole nii, et üks taim võtab kõik vee endale ja teised kärbuvad. Monokultuursed põllud kannatavad põua käes oluliselt rohkem: kõikidel taimedel on ühesugused juured ja sümbioos ei saa tekkida.
Ameeriklaste kõrval tasakaalustavalt mõjunud Suurbritannia esinejad
Huvi äratas rotatsiooniline karjatamine ühes rohumaade süsteemse uuendamisega. Tim May rääkis, kuidas loomi lüpstakse vaid üks kord päevas, poegimine toimub sesoonselt varakevadel ning kinnisperioodil on loomad vaid heina peal. Selle kokkuhoiuga on tootlikkus vaid neli korda väiksem, kui Eesti eesrindlikes farmides, kuid loomade tervis hea ja keskkonnakoormus minimeeritud.
Agronoom-nõustaja Ed Brown rääkis kartulikasvatusest ja sellest, kuidas kartulivakku külvatakse ube ja herneid. Õhinat tekitas ribakülvide ja elusmultši kasutamise näitamine. Üllatav oli, et muldamine on mõne jaoks nii hästi unustatud vana, et selle kasutamine herbitsiidide asemel on uuel ringil katsetamisel. Euroopa kompostivõrgustiku olemasolust teadasaamine oli põnev, sest selle tegevus haakub Interregi projekti CiNURGi tegevustega, kus METK partnerina osaleb.
It’s not the cow, it’s the how!
Kliimamuutuste ja kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide kontekstis räägitakse, nagu peaks loomakasvatust vähendama. Siiski, probleeme ei tekita mitte veis ise vaid see, kuidas teda kasvatatakse.
It’s not the cow, it’s the how – asi pole lehmas, vaid selles, kuidas lehmaga ümber käia.
Taastava põllumajanduse lähenemine sisaldab endas justnimelt ka loomade toimetamist põldudel. Põllumaad on koosluse mõttes rohumaad ning rohumaadel on ajalooliselt elanud rohusööjad. Rohusööjad on samuti need, kes väetavad maad ning neid võib pidada ka taastamise “mootoriks”.
Noorte põllumeeste kogemused
Põllumeeste paneeldiskussioonis sai kuulda noorte ettevõtjate kogemusi. Näiteks Eesti põllumees Sander Hiire kasutab taastava põllumajanduse praktikate järgimisel Suurbritanniast pärit nõustaja abi. Hiire on taastava põllumajanduse rakendamisel juba märganud positiivseid muutuseid ning plaanib jätkata veel suuremas mahus.
Mulla kasvatamine: Alar Astover
Kõlama jäi, et esmane eesmärk on toimekat mulda kasvatada/taastada ning sellega kaasnev hüve on saagikus, mitte vastupidi. Seega taastav põllumees on eelkõige mullakasvataja. Taimekasvatus või mullakasvatus, muna või kana, … kumb on tähtsam? Kui üks pool on vähe tähelepanu saanud või väärkoheldud, siis võib ühiskonnas suhtumise tasakaalu taastamiseks tõesti nende sõnadega mängida. Looduses ja põllul toimuvaid protsesse ja taim-muld süsteemi lahutamatust ning mullaelustiku rolli kõiges selles vastav sõnamäng ei muuda.
Taastava põllumajanduse (mullakasvatuse) praktikad, mida peaks holistilise tervikpaketina rakendama ja mida enim esile toodi, olid järgmised:
- Vähem mullaharimist
- Ei sünteetilistele pestitsiididele ja mineraalväetistele
- Võimalikult aastaringe kaitsev taimkate ja elus juurestik. Põhikultuuri ees, järel ja/või koos kasvata vahekultuure (eelista mitmeliigilisi segusid). Inglise keeles käis korduvalt läbi service crops, seega kas ka meil vaja lülituda vahekultuurilt teenuskultuuri sõnale?
- Mitmekesine külvikord.
- Integratsioon loomakasvatusega (ideaalis karjatamine).
- … ega see vist täelik loend saanud, ent tänaseks mõttearenduseks piisav.
Paljud Eesti põllumajandustootjad enamikke neid praktikaid ja soovitusi rakendavad juba pikka aega. Küll mitte veel tervikpaketina, et endale taastava põllumajandaja tiitel välja teenida.
Rick Clark USA-s on ligi 20-aastasel teekonnal u 3000 ha-l jõudnud otsekülviga mahetootmiseni, kus pea ainsaks sisendiks mulda on külvatavad seemned. Mulla seisund on seni ainult paranenud ja selle nimel on ta igapäevaselt nõus saagikuses kaotama. Teadmata tema mulla tausta selle teekonna alguses ja täna, on huvitav jälgida, et kuhu selline toimetamine viib 30/50/100 aasta vaates ning seda eelkõige P, K, Mg jt mineraalelementidega varustatuses.
Lämmastiku osas on ringe tasakaalus hoidmine sellistes süsteemides tõenäoliselt jõukohane ka pikas perspektiivis. Ent nullsisendiga ja saaki turule viies on teiste toiteelementide pikaajalise varustatuse tagamise lahendust vaja veel uurida. Eks aeg näitab.
Kas mullas on piisavalt toitaineid?
Marian Nummert: “Taime biomassist suurima osa moodustavad õhust ja veest pärinevad C, H ja O ning teisi elemente on taimes päeva lõpuks ainult paar protsenti. Taim kulutab 30-50% (või ehk ka 70%!) oma toodetud suhkrutest selleks, et juurte kaudu väljutada juureeritisi. Need juureeritised on mõeldud bakterite ja seente kohale meelitamiseks. Bakterid ja seened omakorda suudavad mulla lähtekivimist (meil nt lubjakivi, moreen, liiv, savi jt) ensüümide abil oma kehadesse koguda mineraalelemente (nt P, K, Mg, Ca, Fe jt).
Kui mullas esineb järgmise troofilise taseme organisme, nagu amööbid, flagellaadid, nematoodid ja lülijalgsed, kes söövad baktereid ja seeni, siis nad väljutavad endale üleliigset kraami (ehk toitaineid) täpselt sellisel kujul nagu taimele meeldib ja teevad seda taimejuure lähedal. Iga järgnev troofiline tase väljutab enesest seda, mida taimed ihaldavad – erinevaid toitaineid. Kui mullas leidub peamiselt baktereid (nagu põllumuldades tavaline), siis mulla toiduvõrgustik ei tööta ning taim saab vajaliku toidu peamiselt inimese abiga – mineraal- ja/või orgaaniliste väetiste näol.”
Tunne oma mulda
Läbivalt toodi esile sõnumit, et mis iganes põllumajanduspraktika see ka poleks, on selle asjakohase rakendamise eelduseks kohaliku konteksti tundmine. Seega ka oma muldade tundmine!
Marian Nummert: Mitme kõneleja soovitus oli hankida endale üks odav tööriist – labidas – ja vaadata, kuidas muld välja näeb. Lisaks silmaga vaatamisele, tasub mulda ka nuusutada ja näppida. Igaüks saab enesse luua mullalõhnakaardi, mis annab aimu mullas toimuvast. Halb lõhn viitab anaeroobsusele ja toitainete atmosfääri lekkimisele. Vaatle mulla struktuuri ja taimejuurte paiknemist ning uuri, kas näed kedagi elavat. Ehk vihmaussi, mõnd saja- või tuhatjalgset? Kui on vihmausse, siis peab olema neid organisme, keda vihmaussid söögiks vajavad. Vihmaussid ei saa mullas elada, kui seal pole piisavalt õhku ja muld on kokku litsutsud ehk tekkinud on tihes. Kui oled enda jaoks kaardistanud mulla seisundi, saad paremini aru, et Su tegudel on tagajärjed ning kui soovid teisi tulemusi, tuleb teha teisi tegusid.
Eestis on päris rikkalikult mullainfot olemas. Tähtis on hoida fookust, me oleme aastatega mulda viinud palju toitaineid mis on aga paljuski kasutamata. On vaja valida õigeid taimi, mis nad reduktseeriks ja taas kättesaadavaks muudaks. Orgaanilise väetisega on võimalik oluliselt keemilist sisendit vähendada.
Kuidas edasi?
Ilmselt on taastava põllumajanduse puhul suurimaks väljakutseks enda põllul toimivate võtete ja taimekoosluste ning taskukohaste lisamaterjalide väljanuputamine. Kahepäevasest foorumist üksi ei piisa, vaid on vaja ka praktilisi jätkukoolitusi valdkonna asjatundjatelt.
Kindlasti täitis foorum oma eesmärki algatada taastava põllumajanduse teemal arutelu väikeste kogukondade, suurtootjate, looduskaitsjate, poliitikakujundajate, teadlaste jt vahel. Loodetavasti need arutelud nüüd ka aktiivselt jätkuvad. Samuti on see hea võimalus METKile pakkuda võimalust teadusliku vaatega tutvumiseks. Vajame teaduspõhist lähenemist, et mitte minna eksiteele. Peame mõistma, mis on õige ja sobilik Eesti oludele.
Tähelepanekud, mis tõime foorumilt endaga kaasa
- Muutuste algus on mõttelaadis – taastav põllumajandus eeldab mõtteviisi muutust, kus vanad põllumajandustavad asenduvad uute lähenemistega, mis keskenduvad mulla elujõulisuse ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele. See algab arusaamaga, et me peame muutma oma suhtumist põllumajandusse, tunnistades selle mõju keskkonnale ja vastutust selle säilitamise eest. Usk taastava põllumajanduse tõhususse on oluline selleks, et suunata ressursse ja uuendusi jätkusuutlike lahenduste poole. Lõpptulemusena võimaldab see meetod toota kvaliteetset toitu jätkusuutlikult, parandades samal ajal keskkonna tervist. Taastava põllumajanduse väärtustamine ja sellesse uskumine on esimene samm edasi!
- Muld kui elusorganism – muld on elus süsteem, mis nõuab jätkusuutlikku majandamist. Sealhulgas viljavaheldust ja regulaarseid mullaanalüüse, et säilitada ja parandada selle bioloogilist mitmekesisust ja viljakust. Taastava põllumajanduse põhimõtete järgimine mullahoolduses aitab tagada tervisliku ja tootliku pinnase.
- Ökosusteemi protsessid – foorumis seati esile taastava põllumajanduse nelja ökosüsteemi protsessi: fotosünteesi maksimeerimine, süsiniku kaotuse minimeerimine, mitmekesisuse suurendamine ja veekasutuse tõhus juhtimine. Need protsessid, kui neid kooskõlastatult rakendatakse, taastavad meie ökosüsteemide tervise ja produktiivsuse.
- Teadmispõhine tegutsemine – teaduspõhine lähenemine mullahoolduses rõhutab mullaproovide võtmise ja põhjaliku analüüsi tähtsust, et tagada mulla tervis ja tootlikkus. See lähenemine võimaldab määrata kindlaks kõige sobivamad põllumajanduspraktikad, et parandada mulla kvaliteeti ja säilitada selle elujõulisus.
- Vahekultuurid mängivad olulist rolli mulla tervise ja niiskuse säilitamisel, erosiooni ennetamisel ja toitainete ringluse parandamisel. Vahekultuuride integreerimine põllumajanduslike tavade hulka on oluline mulla viljakuse suurendamiseks ja keskkonnamõjude vähendamiseks.
