Naljatamisi võime ju öelda, et tõuaretus on nagu farmi „Tinder“ emasloomadele, kus valitakse kõige muljetavaldavamad kandidaadid – parima piimatoodangu või kõige ilusamate udaratega – ja lastakse neil oma unistuste partneriga kohtuda. Tegelikult on sel fraasil tõsi taga.
Jane Mättik teab, et lihaveisesektoris on vähe neid, kes on fokusseerinud ennast ainult lihaveise kasvatamisele. „Kuna me teame, et kasumimarginaal on ülimadal, kui seda üldse on ja kui Sul ei õnnestu oma tootmisest või piirkonnast lähtuvalt taotleda erinevaid suuremahulisi toetusi, siis pead sa väga hästi läbi mõtlema, mida sa üldse oma ettevõttes teed,“ osutas ta.
Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatu pidaja Ege Raid on seda meelt, et maakarja tõugu veiste kasvatamine on Eestis püsinud suuresti tänu entusiastide tegevusele, kuid nii enam edasi jätkata ei ole võimalik.
Traditsioonilises loomakasvatuses praegu domineerivad funktsionaalsed tunnused, nagu sigivus, tervis ja kasutusiga. Kaalutakse neile söödaefektiivsuse, robustsuse ja resistentsuse hindamise lisamist.
Aretustöö kuulub iga loomakasvataja igapäeva. Sellega tagab talunik oma karja kestlikkuse ja tootlikkuse, kusjuures tõuaretus evib tähtsust isegi keskkonnaeesmärkide saavutamises. Valdkond pälvib aga teenimatult vähe tähelepanu.
EPKK korraldab koostöös Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga infopäeva „Põllumajandusloomade aretus – [...]
Meie uurimistöö eesmärk oli selgitada, milline on eesti maatõugu (EK) pullide sperma kvaliteet, selle seos pullide kasvu- ja arengunäitajatega ning kus ja kuidas on kõige otstarbekam spermat varuda ja aretusmaterjali (sügavkülmutatud seemendusdoose) toota.
EPKK Aretuskonverents 2023 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub osalema konverentsil "Aretuskonverents 2023" [...]
