Kuigi esmapilgul võib tunduda, et tormid toovad vaid hävingut, näitab Eesti Maaülikooli kaitstud doktoritöö, et need on olulised metsa elurikkuse allikad. Nõnda võiks osa tormikahjustatud metsa võimalusel kasvama jätta.
Taastav põllumajandus keskendub keskkonnasõbralike ja mulla tervist toetavate võtete kasutamisele, mis mitte ainult ei vähenda looduskeskkonnale avaldatavat mõju, vaid aitavad ka mulda ja elurikkust taastada. See lähenemine on alternatiiv intensiivsele tavapõllumajandusele, pakkudes looduslähedasi strateegiaid, mis toetavad bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väetiste ja pestitsiidide kasutust ning suurendavad süsiniku sidumist mullas.
Seirete järgi mõjutavad loodussõbralikud põllumajanduspraktikad elurikkust soodsas suunas. Aga kuidas praktikaid toimivad individuaalsemas võtmes, lähtuvalt konkreetsest põllumajandusettevõttest? Vaja on analüüsida praktikate mõju tootlikkusele.
Põllulindude vähenemise põhjuseks on kaduvad pesitsuskohad, masinate või seadmete all hävinevad pesad, aga ka pesade sagedasem rüüstamine. Uuringus sai kinnitust, et kiivitajapoja koorumisedu mõjutavad nii põllupidamise viis kui ka elupaiga liigendatus.
21. septembril korraldab Eesti Permakultuuriühing sündmuse "Kasumlik toidukasvatus: majandus + mullaviljakus + elurikkus", kus Inglismaa mahetootja Iain Tolhurst jagab oma mahetootmise kogemust.
Järvamaa KHK põldude elurikkust hindab Karl Aru keskmisest paremaks, kõige suurema efekti annab tema sõnul segapõllumajandus. Projekti käigus rajas Karl koolimajandi põldudele rohumaaribad,
Maaelu Teadmuskeskus kutsub põllumehi osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Uuringu tulemused annavad põllumehele ülevaate põldude mullaelustiku seisundist ja võimaldavad anda neile soovitusi mullaelustiku parandamiseks.
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
Nii püsivad rohumaaribad kui ka hekid ja põõsasribad suurendavad maastiku mitmekesisust, pakuvad läbi aasta elu-, varje- ja toitumispaika s.h. tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele. Rohumaaribad vähendavad põllule jõudvate umbrohtude ja kahjurputukate hulka.
Uuringu tulemused on ka väärtuslikuks sisendiks riikliku mullaseire arendamisel. Uuritud metoodikate integratsiooniks riikliku mullaseirega ei ole sisulisi takistusi, kuid perspektiivis tuleks pöörata suuremat tähelepanu seire- ja referentsalade võrgu arendusele. Referentsalade võrgustik peaks katma olulisemaid Eesti põllumajanduspiirkondi ning mullastikuvaldkondi.
