Projekti „Loodusrikas Eesti“ üks eesmärke on taastada terviklikult 20 rannaniitu Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Tõnu Kaptein jagab isiklikku kogemust: kõige raskem on saavutada alade terviklikkus ning üksteisemõistmine.
3.-4. oktoober toimus Tartus lihaveisekasvatuse konverents. Esimene päev kesksndus rohumaaveisekasvatusele ja teine päev valdkonna suurema pildi avamisele.
„Tunne oma mulda“ põllupäev Allika Talu OÜ-s Maaelu Teadmuskeskus koostöös [...]
Mäletsejalisi kariloomi on süüdistatud kahjuliku mõju tekitamises ülemaailmsele keskkonnale ja inimeste heaolule. Sobiva majandamise korral võivad kariloomad siiski mängida olulist rolli jõupingutustes, millega püütakse parandada väärast majandamisest ja hooletusest põhjustatud inimtekkelist keskkonnakahju.
Lehmade karjatamist peetakse parimaks vahendiks tagamaks kõrget heaolu, kuid lüpsilehmade heaolu aastaringsel karjatamisel põhinevas süsteemis ei ole laialdaselt teaduslikult uuritud ja selle kohta antavad hinnangud ei põhine teaduslikel avastustel.
Tavapärane on talvine loomade söötmine rullist, kus loomad selle ümber koonduvad ja pinnase mudaseks trambivad. Kuid palle saab sööta ka karjamaal lahtirullituna, parandades püsirohumaa kvaliteeti,
Airi Külveti Puutsa talus kasvavad tippklassi lihaveised ning valitseb tõeliselt loodussõbralik mõtteviis igal sammul. Airi eesmärk on kasvatada lihaveiseid nii, et see ümbritsevat keskkonda rikastaks.
Rohumaade taimestiku kasv ja areng kevadel algab varakult: kohe, kui mullatemperatuur on plusspoolele liikunud.
FT Eesti OÜ katsetas 2021. aasta suvel lihaveiste uutmoodi karjatamissüsteemi. Praktilise meelelaadiga inimesele tundus esmalt selline viis ilmselge raiskamisena.
Taastava põllumajanduse puhul on oluline terviklik lähenemine. Airi Külvet: Rakendada tuleb kõiki, põhimõtteid mitte vaid mugavaid või mis pole liiga arusaamatud.
