Meteoroloogiapäev
Tänavune meteoroloogiapäev pöörab tähelepanu nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega [...]
Tänavune meteoroloogiapäev pöörab tähelepanu nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega [...]
2023 aasta ilmastikku võib iseloomustada mitmeti. Maailma vaates oli tegemist rekordilise aastaga - aasta oli soojem kui kõik eelnevad alates 1850. aastast. Eestis sellist rekordit ei sündinud, kuid aasta paistis silma suure muutlikkusega.
Baltikumi NCP-d (National Contact Points) on ühendanud jõud, et tuua teieni kõige uuemat ja huvitavamat infot kliimamuutustega kohanemise missiooni kohta. Veebinaril tutvustatakse missiooni olemust ning selle eesmärke. Lisaks jagavad Eesti, Läti ja Leedu osalejad oma edukaid kogemusi missiooni projektikonkursil.
Siiani on teatud, et sood soodustavad kliima soojenemist. Uuest uuringust selgus aga, et soo aitab mõnevõrra ka kliimat jahutada. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen selgitas, et soos toimuvad mikroobsed protsessid toodavad ühendeid, eelkõige metaani. Tekkiv soogaas on väga tugev kasvuhoonegaas ja soojendab kliimat.
Süsinikupõllundus on viimasel ajal saanud palju kõlapinda ja tekitanud rohkelt küsimusi. Sellest räägitakse kui uuest rohelisest ärimudelist, mis aitab saavutada kliimaneutraalsust ja samal ajal pakub põllumajandustootjale täiendava sissetuleku teenimise võimaluse süsiniku sidumist soodustavate praktikate rakendamise eest. Kuidas täpselt, on aga veel ebaselge.
EPKK koostöös Tartu Biotehnoloogia Pargiga korraldab infopäeva „Loomakasvatust mõjutavad kliimapoliitika [...]
Novembris 2021 avaldati dokument ELi mullastrateegia 2030, mis on tihedalt [...]
Uuring: eelistades toidulaual püsi- ja poollooduslikel rohumaadel kasvatatud lihaveist ja [...]
Viimasel ajal on palju poleemikat tekitanud Euroopa Komisjoni 14. juulil [...]
Miks see teema oluline on? Kliimamuutusi peetakse elurikkuse kao kõrval [...]