Jane Mättik teab, et lihaveisesektoris on vähe neid, kes on fokusseerinud ennast ainult lihaveise kasvatamisele. „Kuna me teame, et kasumimarginaal on ülimadal, kui seda üldse on ja kui Sul ei õnnestu oma tootmisest või piirkonnast lähtuvalt taotleda erinevaid suuremahulisi toetusi, siis pead sa väga hästi läbi mõtlema, mida sa üldse oma ettevõttes teed,“ osutas ta.
3.-4. oktoober toimus Tartus lihaveisekasvatuse konverents. Esimene päev kesksndus rohumaaveisekasvatusele ja teine päev valdkonna suurema pildi avamisele.
Liivimaa Lihaveis MTÜ korraldab 3. oktoober 2024 rohumaaveisekasvatuse hübriidkonverentsi Tartu [...]
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Maaelu Teadmuskeskus korraldavad 04. oktoobril 2024 "Lihaveisekasvatuse konverentsi".
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Maaelu Teadmuskeskus korraldavad 11. septembril 2024 infopäeva „Kvaliteetse liha tootmine rohusöötade baasil“.
Eesti Lihaveisekasvatajate Selt ja Maaelu Teadmuskeskus korraldavad 01. novembril 2024 infopäeva "Lihaveiste aastaringne pidamine ja söötmine".
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab seminari "Parimad keskkonnasõbralikud praktikad söödatootmises ja loomade [...]
Kevad on loomade poegimisaeg. Lihaveised saavad tihti hakkama inimese sekkumiseta, aga teinekord on abi vajalik. Kuidas ja mida tähele panna? 2023 lõpus valmis kolm veebiloengut lihaveiste poegimisest, tiinestuvusest ja portsjonkarjatamisest.
Tavapärane on talvine loomade söötmine rullist, kus loomad selle ümber koonduvad ja pinnase mudaseks trambivad. Kuid palle saab sööta ka karjamaal lahtirullituna, parandades püsirohumaa kvaliteeti,
Karjatades ja nuumates rohumaaveiseid, on lihaveisekasvatajate peamine huvi leida oma maadele sobivad karjamaasegud, mis oleksid pikaajaliselt püsivad, kuid samas saagikad.
